lõpp, ent un-de puhul see ei kehti. Psühholoog saab kõik vajalikud vihjed kätte sõnade assotsiatsioonitestiga (patsiendil palutakse reageerida talle esitavate sõnadele esimeste pähetulevate sõnadega ning hiljem analüüsitakse tema vastuseid). Osa un-des esinevaid sümb pärineb tasandilt, mida Jung nimetab kollektiivseks alateadvuseks. Paul Radin avaldas 1948 pealkirja all ,,Winnebago kangelaste tsüklid" kus kirjeldatakse kangelaste arengu tsüklit. Vembumehe e Triksteri, Jänese, Punasarve ja Kaksikute tsükkel. Triksteri käitumise määravad kehalised ihad ja kellel on lapse vaimulaad. Selle müüdi algeid sisaldavad Veli Jänes ja Reinuvader Rebase lood. Ka Charli Chaplin oli trikster. Omased on luumusunnilised ja lapselikud tungid. Punasarv on kahetise tähendusega persoon. Vastab arhetüüpse kangelase rollile (lahingus enese tõestamine).tema üleinimlikud võimed avalduvad hiiglaste võitmises, kus mängib jõud ja kavalus.
veeuputuse-müüte ja loomislugusid. Luulekogu "Talv" (2006) on tagasi tulnud isiklikuma laadi juurde, mida jätkab sümmeetrilise ehitusega sari "Neli korda neli" (2009). Oma kirjanduslikke arusaamu ja maailmanägemist on ta selgitanud arvukates esseedes ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996) ja "Millimallikas" (2000). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga, koondades oma tähelepanekud triksteri kuju ümber. Hasso Krull on tõlkinud teoreetilisi töid prantsuse, inglise ja saksa keelest (Jacques Derrida, Michel Foucault, Paul Virilio, Julia Kristeva, Gilles Deleuze ja Félix Guattari, Pierre Bourdieu, Slavoj Zizek, Ernesto Laclau, Walter Benjamin) ning luulet prantsuse (André Breton, René Char, Francis Ponge, Bernard Noël, Edmond Jabès, Mohammed Dib, Amina Said, Tahar Ben Jelloun), inglise (Sylvia Plath, Frank O'Hara, Rita Dove, Michael Ondaatje,
peale jääb Andres või Pearu, mitte see, mis on tõde või õigus. Piiblistki ei otsi Andres mitte lohutust, vaid õigustust oma tegudele. Pearu Murakas – psühholoogilises plaanis üks keerulisemaid tegelasi. Tema loomuse ulatus on väga lai. Teda valdab pinnatuse tunne, kaduvikuhirm, seetõttu võtab ta elu nagu mängu, millel polegi mingit väärtust peale mängimise enese – võrdleb Vargamäed kaardilauaga. Mõneti mängib Pearu Andrese kõrval triksteri rolli (on müütiline tegelaskuju, kes teeb tempe, kavaldab, rikub häid kombeid, petab ja saab ise petta, leiutab uusi asju ja võtab osa kultuuri või kogu maailma loomisest). Tema hinge heledamat poolt paljastab kiindumus Krõõdasse. Teadmine Krõõda ligiolust paneb Pearu Andresega jõudu katsuma. Elu lõpul saab Pearu peamiseks mureks leida oma soo jätkaja, vääriline järglane. See annaks tema elule õigustuse. Indrek – romaani kui terviku peategelane. Kannab eesti haritlase saatust
süütunde, mis viib isa jumaldamiseni: tootemloom asendab isa. Tootemlooma tapu keeld süütunde vältimiseks. Freudi õpilased uurisid, kuidas Oidipuse müüt rakendub erinevates mütoloogiates. Pole vahet rahvaste psühholoogia ja inimpsüühika vahel. K. Abraham Unenägu ja müüt, O. Rank Müüt kangelase sünnist, H. Sachs Psühhoanalüüsi tähendus vaimuteadustes. Müüdi abil on võimalik patsienti ravida. C. G. Jung ja jungiaanid. Kollektiivne mitteteadvus, lapse ema, animuse ja triksteri arhetüübid. Jung kritiseerib Freudi kinnisideed, Oidipuse kompleksi, ja arvab, et alateadvus kätkeb endas ürgseid energiaid, mis omandavad teadvuses narratiivi kuju. Mütoloogilise sümboli arhetüübi mõiste on väga lai, hõlmates mitmeid sümboleid ja müüte. Lapse arhetüüpi kehastab Kristus. Laps asub surma ja elu piiril, tal on vastandlikud omadused. Laps sünnib juhuslikult, miski ei taga talle stabiilset olemas- olu. Laps kui väljakutse loodusele
annaabi.ee 
