tiigreid, kaasa arvatud üleni valge ja üleni must. 1989. a. teavitati üleni valge tiigri nägemisest Orissas (India osariik) Similipali reservuaadis. See oli üleni valge tiiger kellel ainult peegelduva valguse all oli aimatav triipude muster. Samuti on teateid 1939. aastal üleni valge tiigri nägemisest. Oktoobris 1992 võeti Tis Hazaris salakaubavedajatelt ära musta tiigri nahk. Naha suurus oli kaheksa ja pool jalga ning see on välja pandud India Rahvusmuuseumis. Ilma triipudeta musta tiigri olemasolust on tulnud küll teateid, aga need pole spetsialistide poolt kinnitust leidnud ja samuti pole õnnestunud sellist tiigrit pildistada. Mustal tiigril on kollakaspruunid, kollased või valged triibud mustal kasukal. 2 Käitumine. Tiigrid elavad enamjaolt üksikult ning jahivad individuaalselt. Koos on nad ainult paaritumise hooajal ning siis, kui kutsikad on sõltuvad oma emast. Nad kehtestavad ja säilitavad oma
Pahtelda väiksemad praod. Ebatasaste pindade puhul tuleb teha lauspahteldus. Ühtlase tulemuse saamiseks lihvi pinda peale iga pahtlikihi kuivamist. Alati peale lihvimist eemalda lihvimistolm. Peale aukude ja pragude parandamist krundi pind. Kruntvärv nakkub hästi aluspinnaga ja krundi külge nakkub omakorda väga hästi viimistlusvärv. Kuivõrd krunt muudab pinna mitte imavaks, siis vähendab see ka pinnavärvi kulu ning pinnavärv jääb ühtlane ilma triipudeta. Kui värvitav pind on väga sile, tugev, läikiv – näiteks klaas, kahhelplaadid jmt – siis tuleb valida spetsiaalne kruntvärv, mis nakkub nimetatud pindadega. Samuti on olemas spetsiaalsed kruntvärvid, mis isoleerivad tahma, vee või rooste kahjustusi. Kruntimist, nagu ka tavalist värvimist, alusta nurkade värvimisega. Kasuta selleks kitsamat pikakarvalist rulli. Värvi nurgad mõne meetri ulatuses ette ning seejärel võta suurem rull ja krundi ära suuremad seinapinnad.
kohast täielikult. Levik on tihedalt seotud maaviljelusega. Põldvarblane on koduvarblasest pisut väiksem. Isas ja emaslinnud on välimuselt sarnased. Linnu selg on mustapruunitriibuline, tiival kaks valkjat vööti, kollakas päranipuala, pealagi sokolaadipruun, pisut nurgelise musta laiguga valged põsed, noka all must kurgulaik, pruuni pealae ja pruunitriibulise seljasulestiku vahel on peenike valge kaelus. Alapool pisut kollakashall, ilma triipudeta. Põldvarblane ei põlga ära inimasustust. Suurlinnadesse põldvarblane väga ei tiku, eelistatum elukoht on väikesed asulad ja aedlinnad. Põldvarblased elavad salkadena koos. Salgad ja paarilised on püsivad. Pereelu. Pesitsuseelne aktiivsus suureneb juba veebruaris ja märtsis. Algavad tülid pesade pärast ja isaslinnud hakkavad emaslinde jälitama. Pesa ehitatakse hoonete õõnsustesse,
perekonda Felis. 1993. aastal loodi eraldi perekond kaslaste taksonisse, kuhu liigitati jaguarundi. Praeguseks on avastatud 8 jaguarundi alamliiki.Jaguarundi elab 10 kuni 20 aastaseks. Võrreldes teiste Lõuna-Ameerika kaslastega on jaguarundil pikem keha ja küllaltki lühikesed jäsemed. Jaguarundi karva värvuseid on kaks: hallikas-must ja punakas-pruun. Erinevalt teistest samas piirkonnas elavatest kaslastest on jaguarundi keha ilma laigude ja triipudeta. Troopilistes vihmametsades elavad isendid on tavaliselt tumedama karvkattega kui isendid, kelle elupaigaks on kuivemad ja lagedamad alad. Kassipoegadel on mõningatel juhtudel sündides laigud, mis suuremaks kasvades ära kaovad. Jaguarundi pikkus jääb vahemikku 50-77 cm. Jaguarundi elupaigaks on troopilised vihmametsad, rohumaad, heitlehelised metsad, põõsastikud. 5 Tihti elavad nad veekogude läheduses. Harva on isendeid nähtud ka avatud maastikel, kuid ka
kunagi tulemasinaga või küünla tulest! Erinevalt sigarettide suitsetamisest ei raputata sigarituhka väga sageli ning hoitakse pikka aega sigari otsas, et tagada tubaka põlemiseks vajalik temperatuur. Kui sigar kustub, pole viisakas seda koheselt uuesti süüdata. Kallist ja kvaliteerset sigarit ei jäeta pooleldi kasutatuna tuhatoosi. Riietus Millest koosnevad ülikond, frakk ja smoking. Visiitülikond koosneb mustast kuuest, mustast vestist ja tumehallidest triibulistest või ilma triipudeta pükstest. Nõutav on valge särk, mille juurde kuulub pikk seotav tumehall või must-valges toonis kaelaside. Visiitülikonda kantakse visiitidel, ennelõunastel vastuvõttudel, pidulikel istungitel. Visiitülikonna juurde kuuluvad mustad nahkkingad ning valged või hallid ilma voodrita nahkkindad. Lisaks visiitülikonnale kantakse ka teisi, natuke vabamaid ülikondi, kuid tuleb lähtuda
(Linnumääraja, 2015) Pilt 32. Pasknäär (Garrulus glandarius), (Autor: Sven Zacek), 2007 Pilt 31. Pasknäär (Garrulus glandarius), (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.9. Selts: rähnilised (Piciformes), sugukond: rähnlased (Picidae) 2.4.9.1. Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) Oma vaatluste ajal täheldasin, et suur-kirjurähn on must-valge sulestikuga. Ülemine kehapool on must, küljed triipudeta, kuid õlal ja kaela peal suur valge laik. Mustad tiivad valgete vöötidega. Alumisel kehapoolel on punane tagakõht ja valge triibuga eraldatud saba. Nokk on pikk ja terav. Jalad on helehalli värvi. (Vaata pilt 33,34) Suurt-kirjurähni leidub aedades, parkides, kalmistutel, metsades. Esineb rohkem metsaäärsetes kohtades kui sügavmetsades. Hästi teda tunneb ära siis, kui ta lööb oma nokaga vastu puud ja juba kaugelt on näha tema sulestikku
annaabi.ee 
