Neid nimetatakse lõunaahvideks ehk australopiteekideks. Paraku surid nad 1.5 miljonit aastat tagasi välja. Neist kõige vanem, Australopithecus afarensis, on pärit Ida-Aafrikast 4 kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Naissoost täiskasvanud isend oli vaid 3 jalga pikk. Ta leiti Etioopiast 70-date keskpaiku. Luude ehituse järgi oletati, et ta kõndis püsti, kuid võis ronida ka puudel. Tema kolju sarnanes ahvi omaga, oli suurte hammastega ja väikese ajukoljuga. http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/inimese_evolutsioon.html 4.5 Osavad inimesed 2,5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Nende ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad (kõrvaloleval fotol). Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis). Osav inimene oli umbes 120- 140 cm pikk
ning selle protsessi käigus tekib süsihappegaas. Selleks, et toota vesinikku puhtalt ning massiliselt tuleb vee elektrolüüsiks kasutada taastuvenergiat, kuid see on kallis ja energiamahukas protsess. Vesiniku kütust ei kasutata ülemaailmselt, kuna selle tootmine on kulukas protsess, mille käigus läheb 75% ainest raisku, kuna ained ei reageeri täielikult, mille tõttu tekib aine jääk.5 4 http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/fotosntees.html 5 http://www.novaator.ee/ET/energia/miks_ei_ole_vesinikust_kutusena_asja_saanud /
· registreeriv (info võetakse vastu muutumatuna) · transformeeriv (muudetakse) · ratsionaalne (põhineb intellektuaalsel deduktsioonil) · empiiriline (argumenteeriv ja kontrolliv) · metafooriline (võrdluspiltide varal üldistav) · analüütiline · intuitiivne KASUTATUD KIRJANDUS 1.www.koolielu.edu http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/oppima_oppimine.pdf 2. Triin Marandi, 2005 Õppimine e-kursusel http://kodu.ut.ee/~triinm/oppimine_ekursusel.pdf 3.Kuidas õpetada eriala keelt Metoodika käsiraamat Kristi Saarso, Elle Sõrmus http://www.e- uni.ee/kutsekeel/eestikeel/index.html
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9a klass Inimese evolutsioon Referaat Maardu 2014 Sisukord Orgaanilise maailma arengu põhisuunad......................................................lk 3 Liikumapanevaid jõude anthropogenesis......................................................lk 4 Inimkond............................................................................................lk 5 Gorillad ja simpansid on inimestele lähedaseimad inimahvid..............................lk 6 Kasutatud allikad ................................................................................lk 11 Orgaanilise maailma arengu põhisuunad: Aromorfoz su...
selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Ja lõpetuseks ütlen nii palju, et inimesed peaks muutma oma põhimõtteid ja hoidma meie väikest planeedikest, sest me elame siin praegu ja me tahame elada siin ka veel 100 ja 200 aasta pärast. Kasutatud materjal • http://e- ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/ini mtegevuse_mju_keskkonnale.html • http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/globaalne_soojene mine.1.pdf • http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/moju-keskkonnale/ • http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid- 485/Bioloogiline-mitmekesisus-on-taastumatu- loodusvara
Allikas: http://www.ruhnu.ee/etraining/index.html. Hiir. (2010). Allikas: http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/hiir.html Kettaseadmed. (2010). Allikas: http://www.e-uni.ee/e- kursused/baas1/kettaseadmed.html Klaviatuur. (2010). Allikas: http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/klaviatuur.html Marandi, T. (2008). Info otsimine. Allikas: http://lepo.it.da.ut.ee/~triinm/info_otsimine/index.html: http://cmsimple.e- ope.ee/arvuti/?1._Arvuti%F5pe:Veebi_kasutamine Monitor. (2010). Allikas: http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/monitor.html Mälu. (2010). Allikas: http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/mlu.html netietikett. (2009). Allikas: http://www.pm.ee/netikett/email.html Printer. (2010). Allikas: http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/printer.html Protsessor. (2010). Allikas: http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/protsessor.html Riistvara