Kui ma koolist ära jooksin ja räästad tilguvad Mõnikord reegleid tundmata neid rikun Kui põgenedes rahu leida püüan Jooksin jälle koolist ära Sellel lörtsisel kevadpäeval Kui päike paistis Kõik tilkus ja peegeldas Sundis mu silmad kissi Kui keegi mult küsiks, miks läksin Õigustust, põhjendus mul polnud Vahelejäänud ju niikuinii olen: Hirmust mahakirjutamata konspektid Kõik need ausalt saadud kahed Ja hingest kirjatööd hindega "kolm" Lihtsalt pettun Ja kahtlen vahel Kas milleski muuks Kui mõttetuks vormiks Mind üldse on vaja Sellest jooksus päevast Ei muutu midagi Ainult mina püüan kasvada Mitte riigis, vaid betoonlinnas Kus kõik hävib Nii sundimatult igast reeglist Eal mõistmata mind hukka Rahulikult püüan olla Ilu ja hirmu piirimail Aga äärmustest olen ma pärit Kuhu põgenen kui kahtlen? Kuhu põgenen Kui eksinud olen ja Jälle teadmata iseendast Ma kahtlen, Et pildil sinust Või kellekski teiseks Mulle selgust võik...
,,ARMASTUS ON JA ARMASTUST POLE" Triin Tasuja Aveli Int MT11 Elulugu Pärit Tamsalust Sündinu 1989 aastal Esimene luulekogu on ,,Provintsiluule", millega ta valiti nädala autorit aastal 2009. Betti Alveri preemia. Looming Armastus on ja Armastust pole Noortepärsed luuletused Triin Tasuja kirjutab veenvalt, kaasahaaravalt ja mõtlemapanevalt noore inimese muredest, ängidest, hirmudest, lootustest, ja meeleheitest; kokkuvõttes elust ja armastusest. Kujundus Kujundaja: Matthias Sildnik Pehmete ja roosate kaantega Kasutatud on taaskasutatavat paberit Pildid mustvalged Meeleolu Masendavad ja sünged salmid Positiivsus puudub Luule Vabavärss Keele kasutus vaba. Palju noorte slänge ja erinevaid roppusi. ,,Saada kahekümneseks tähendab perioodilist maavärinat." ,,Armastus on tugevatele nagu viin tarkadele." Aitäh kuulamast!
Triin Tasuja “Armastust on ja armastust pole” (2011) Luulekogus “Armastus on ja armastust pole” korduvateks teemadeks on elu, ilu, armastus ja õnn. Elu teemast kirjeldab autor, kui julm, hukas ja lootusetu võib olla elu. “...kui naine armub määratusest, naine abiellub armastusest, mehega kellest saab joodik, mehega kes on alla andnud nõrk sitakotist joodik, ja läheb oma naisele kallale, oma pojaga kaklema, verepritsmed veel aastaid suure toa tapeedil” Ilu all kirjeldab Triin Tasuja, kuidas naised teevad ennast ilusaks meeste pärast, kuid mehed ei märka seda. Samuti kirjutab ta luuletuses “Kuidas ma muutun kellekski, kes ma veel pole”, kuidas naised kaotavad oma neiupõlve meeste pärast. Meeste tõttu saavad neidudest naised. “...ei näe, kuidas mina kasvan ainult ilusamaks sinu pärast, isegi kui sa absoluutselt kõike mida sa ütlesid valetasid, mul suva, ma muutun ain...
Eesti kirjandusauhinnad: A.H.Tammsaare nim kirjauhind 2010 Tõnu Õnnepalu "Paradiis" 2009 Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" 2008 Ene Mihkelson "Katkuhaud" 2007 Kaalu Kirme "Kolm paradiisi" 2006 Erik Tohvri "Kaldaliiva" Aasta Rosina auhind: 2009 Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2008 muinasjutukogumik "Elas kord..." 2007 "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..." (Oskar Lutsu "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne), koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp 2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend" 2008 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uu...
Ajakiri looming Andreas Reimand Jaanus Väljamäe 10.a klass Tutvustus Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri. Tegu on algupärase almanahhi-tüüpi ajakirjaga. Põhitaotluseks on uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine. Loomingut nimetatakse parlamentaarseks ajakirjaks. Loomingu põhistruktuur on aastate jooksul välja kujunenud: ilukirjandus, esseistika ja artiklid, uudiskirjanduse arvustused ja ringvaade. Ajalugu Ajakiri on asutatud 1923. aastal Friedebert Tuglase poolt. Ajakiri Looming hõivas Teise maailmasõja eelsel ajal kirjanduselus kohe keskse positsiooni. 1940. aastate teisel ja 1950. aastate esimesel poolel kandis ajakirjas avaldatav selget stalinismi ideoloo- gia ja politiseerituse pitserit. 1970. aastatel oli sulaaeg. 1980. aastatel oli perestroika. 1990. aastate keskelt alanud muutumine on viinud ajakirja selle profiili poole, mida sooviti 1920. aastate algul ajakirja as...
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
annaabi.ee 
