kunstlikest värvitoonidest, nagu kärtspunane ja roosa, hoiab preppy eemale. Pikad sirged juuksed on lahtiselt seljal või kinnitatakse kangast pandlaga lihtsasse hobusesabasse. Kaunis näonahk saavutatakse pigem läbi sisemise hoolduse ning hooldavate pindmiste toodete kui tugeva meigikorraga. Peamine, et välimus oleks värske ja puhas. Ameerika idakaldal, rohkem kui läänekaldal, on meesteriietuse aksessuaarina levinud klassikalised punutud vööd ning siirsakarist (india õhukesest triibulisest puuvillakangast) suvesärgid. Need, kes armastavad kanda lipsu, soetavad selle endale mõnest netipoest, kus on saadaval 50ndate täpimustriga lipsud. Naiste aksessuaarideks on peamiselt teo- ja merekarpidest valmistatud hinnalised kaelakeed või ka ühevärvilised laiad plastikkäevõrud sportlikuma riietuse juures. Preppy’de armastatud disaineri Lilly Pulitzeri lillemustrilise suvekleidi juurde sobib aga suur tote bag, mille külge võib naiselikkuse rõhutamiseks siduda siidise kaelaräti
Kooliealistele mõeldud juttudes seiklevad ettevõtlikud lapsed ja leidub mõnusat nalja. Eno Raud on kirjutanud ka reisiraamatuid. Üheks laste lemmikraamatuks on "Sipsik". Eestis on ta vist vähemalt niisama populaarne kui Walt Disney kuulus Miki-hiir. "Sipsik" on kaltsunukk, kes valmis tänu Mardile ja vanaemale. Mart tahtis oma õele Anule teha sünnipäevaks kinki. Ta tegi riidest nuku, kellel olid lõngast juuksed ja sini- valge triibulisest riidest kleit. Esmalt tehti Sipsiku keha, pea, jalad, käed ja kõige viimaks õmmeldi kõik osad kokku. Kui sipsik oli valmis, kingiti ta Anule sünnipäevaks. Kuna Sipsik oli tehtud südamest ärkas ta ellu. Anu sai sünnipäevaks kaks nukku - üks oli ilus, särava kleidi ja uhkete juustega ja teine oli Sipsik, aga Anule meeldis ikkagi Sipsik rohkem, kuna Sipsik oli oma tehtud. Anust ja Sipsikust said kohe head sõbrad. Anu võttis Sipsiku igale poole kaasa. Sipsik oli
neegerorje.Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18.saj teisel pool Inglismaa valitsuses soovi nende jõukusest osa saada.Side ameeriklaste ja inglaste (Euroopa) vahel nõrgenes.Kuningas suurendas makse.Lisaks seati sisse tollid, mis takistasid kolooniate majanduslikku edenemist.Inglise võimud püüdsid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda.Vastukaaluks loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi.Lexingtoni lahing, sealt saadi lipp, mis tehti triibulisest tekikotist (legend). 13 tähte, 13 triipu.Legend räägib, et üks kolonist pani teiba otsa oma triibulise voodikoti. Ameerika riigilipp: Algselt võeti riigi- ja rahvuslipp kasutusele 1777. aastal ja sellel oli ainult 13 viisnurkset tähte. Kuni tänaseni on lippu muudetud 26 korda, viimati 4. juulil 1960, kui lisati viiekümnes täht, mis esindab Hawaii osariiki. Punased ja valged horisontaalsed triibud, mida on 13, tähistavad 13 algset osariiki
kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas-oranzikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m.a ilmusid parukatesse sellised toonid nagu sinine, roheline ja punane. Kõige populaarsemaks soenguks oli sirgelt lõigatud juuksed, mille pikkus varieerus lõuast kuni õlgadeni. Kuna juuste eest kanti erilist hoolt, siis kas seetõttu et neid paremini eksponeerida, ei ole veel peakatetel märkimisväärset rolli. Kanti kolmnurkseid triibulisest riidest rätte, mis seoti nii, et nad moodustasid korrapärase voldistiku. Vaarao pere liikmed kandsid ühelt küljelt all rippuvat jämedat patsi ja sinise-kollasetriibulist rätti, mida tohtisid kanda ainult nemad. Vaarao peakate oli Ülem-Egiptuses valge suhkrupeakujuline ja Alam-Egiptuses 4 madal silinder. Esines ka nende kombinatsioone. Vaarao peakatte tähtsaim
Hilisemal ajal hakati lisama külgedele ja tagumisele tükile vahesiile, nii et alumine osa laienes tunduvalt. Meestel ulatus vöötamata jakk allapoole põlvi, vöötatud jakk tõmmati vöö kohale kergelt puhevile. Jaki põues kanti väikseid tarbeesemeid nagu suitsetamistarbed, niit ja nõel, köietükid või koguni pikksilm. Naiste plisseeritud alläärega kleit ulatus poole sääreni (1970. aastatel on naiste kleidid mõnikord miniseeliku mõõtu olnud). Utsjoe vanemad naistekleidid on triibulisest kangast pruunikaspunase pihikuosaga. Kleite võidi külma ilmaga kanda kaks tükki pealekuti. Kui varasemal ajal olid peamised värvid valge ja hall, siis rikkamatel võisid jakid-kleidi olla punased, sinised, pruunid või rohelised. 18. sajandil kaunistati naiste piduliku kleidi kaelus tina-, hõbe- või villase lõngaga, rinnaosa kaunistasid kuldsed või kullatud messingrõngad, hõbedased lehekujulised ehted ja hõbedased kerakesed või kellukesed, nii et