Tavaarenguga lastel kestab kestab grammatika omandamine 8.-10. eluaastani,arenguhälvetega lastelkauem. Millsed on sõnatuletusoperatsioonide omandamise etapid? 1.etapp- 2,6-4,0 a. Seda iseloomustab piiratud hulga valmis tuletiste omandamine ja kasutaminening sõnade juhuslik tuletamine analoogia alusel. Omandatakse need tuletised, mille aluseks on otseselt tajutavad esemed, nähtused, tunnsed ja tegevused. Iseloomulik on morfeemide või nende variantide vale valik(lillakas-triibukas).Etapi peamiseks tulemuseks on valmis tuletiste kogumine ja seoste "tuletis - reaalsed suhted"esielagne kujunemine. Eraldades sõnast tuttava tähendusega sõnaosa, selgitab laps selle abil tuletise tähendust. Sel perioodil on ülekaalus analoogiatuletus, kujunemas on korreleeruv sõnatuletus. Keelelise analoogia aluseks on enamasti üksiksõna või sõnad, mille alusel tehtav üldistus on üleregureelitud ega vasta alati keelenormile. 2.etapp - 4,0- 5,6-6,0 a
Oskab leida ka iseloomu, käitumist ja hinnangut tähistavaid sõnu (julge, rumal, huvitav). Laps mõistab, et mõnel sõnal võib olla mitu tähendust (nt koor, tee). Ta kasutab õigesti arv- ja järgsõnu (1-5) ning aega väljendavaid nimisõnu (hommik, päev, õhtu, öö). Selles vanuses moodustab laps vajadusel ise sõnu (Ema ostis mulle seeliku. See oli mummudega seelik. Nüüd ma ei leia seda… mummulist seelikut üles), eksides vahel siiski keelenormi vastu (triibukas, muldne). Laps hakkab mõistma ülekantud tähendusega sõnu (värske ajaleht, värske sai, tassi õrv, tooli jalg, seene kübar). 6-aastased 6-aastane laps kasutab vähem ase- ja määrsõnu, sest ta hakkab järjest enam arvestama kuulajat: lapse kõne on vähem situatiivne, st mõistetav kuulajale väljaspool konkreetset situatsiooni. Laps õpib rääkima ka inimesega, kes ei viibi lapsega samas olukorras või kellel ei ole samasugune teadmiste pagas
Keelevaistu taset kontrollitakse ja arendatakse verifitseerimisülesannetega: Kas võib öelda (on õige) ... Poiss sõidab lattaga! Ema paneb supilt soola! Tüdruk joonistab õhuga? Toodud näited kajastavad põhimõtet, et verifitseerimisülesandeid on vaja koostada iga keeletasandi tunnuseid arvestades. Kui lapse kõne areng ei ole küllaldane, märkamaks eksimusi keelesüsteemi (aedlane-aianik pro aednik) ja -normi (pani mütsi pea peale pro ... pani pähe', triibukas pro triibuline) vastu, kasutatakse verifitseerimise lihtsamat varianti — valikut alternatiivide hulgast. Näiteks: Kas õige on öelda sigad või sead! Verifitseerimise põhimõttel on üles ehitatud korrektuurharjutused. Suulise kõne ennetav omandamine. Suuline kõne on lapse jaoks loomulik, see areneb igapäevase suhtlemise käigus. Kirjaliku kõne (lugemine, kirjutamine) õppimine tähendab keelekasutuse uue koodi omandamist. See on jõukohasem, kui laps valdab
hakatakse varsti nägema. Keel Keel akustilis-artikulatoorsete märkide süsteem. Teisene süsteem on visuaalne. Aint visuaalne asi ei anna edasi Tooni, tempot. Keelemärgi funksioon - väjendaa ja/või eristada tähendust. Aidata ära tunda/eristada märke omavahel ja vastavad tähenudsed. Keel moodustab süsteemi, mis koosneb omakorda allsüsteemidest. Aga need on omavahelistes seostes. Keelenorm nt triibukas jope (eesti keele normis pole süna triibukas, vaid triibuline). Et see näitab, et laps on süsteemi omandanud ja hakanud seda mõistma, (et see on hea viga). 5. LOENG Eelmise loengu meenutusi: tegevus, toiming, operatsioonid. Mil viisil tegevus realiseeritakse? Toimunugte abil ja toimignud osatoimingute ja siis operatsioonidena. Millest ja uidas kujunevad operatsiooni? Toimingutena ja vilumused. Kui toimig muutub op
annaabi.ee 
