mediaalselt lisanduvad tagaväädi traktid, moodustub lemniscus medialis; näopiirkonnast ülenevad traktid moodustavad lemniscus trigeminalis´e. ÜLENEVAD ÜLDTUNDLIKKUSE TEED Ees- ja külgväädi teed. Protopaatiline tundlikkus, seotud spinaalnärvidega (valu, to, puutetundlikkus). Tractus spinothalamicus Kehast, jäsemetest 1. Retseptor. Perifeersed jätked nervus spinalis´e koosseisus. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale. 3. Tsentraaljätked sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. 4. Teise neuroni keha (esimene sünaps) ‒ substantia gelatinosa´s, n
c) ??tserebellaarsed teed, nimetus - Tractus cuneocerebellaris d) ??sama - neuronikehad (1, 2, 3) - I - ganglion spinale, II - nucleus cuneatus ! Epikriitiline tundlikkus alalõualiigeselt a) trakti numetus - tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucl. mesencephalicus et nucl. pontinus n. trigemini), kolmas (n. ventralis posteromedilais) c) mille koosseisus kulgevad 2. neuroni jätked thalamuseni - lemniscus trigeminalis d) koorepiirkond, kuhu lokaliseerub - gyrus postcentralis e) perifeerne närv - n. trigeminus ! Süvatundlikkuse juhtetee (epikriitiline) peopesalt ! a) perifeersed närvid, põimik n.spinalis b) neuronikehad (1, 2) (ganglion, tuum) - Esimene neuroni keha - ganglion spinale, Teise neuroni keha - nucleus gracilis, nucleus cuneatus c) trakti nimetus, mis moodustub 2. neuroni aksonitest (kimp), capsula int. läbimiskoht -
(tuberculum articulare). Trummiosa (pars tympanica) piirab välimist kuulmekäiku (meatus acusticus externus). Välimine kuulmekäik algab välimise kuulmeavausena (porus acusticus externus). Sisemine kuulmekäik (meatus acusticus internus) algab sisemise kuulmeavausena (porus acusticus internus). Kaljuosa (pars petrosa) ülemisel pinnal on kaarkõrgend (eminentia arcutata) ning kolmiknärvijäljend (impressio trigeminalis). Kaljuosa alumisel pinnal on unearterikanali välimine avaus (apertura externa canalis carotici), kägiauk (fossa jugularis), tikkeljätkemulk (foramen stylomastoideum) ja tikkeljätke (processus styloideus). Nibujätkeosa (pars mastoidea) välisküljel on nibujätke (processus mastoideus). Nibujätkeosal on ka nibujätkelmulk (foramen mastoideum). OTSMIKULUU (os frontale) (peas) Otsmikuluusoomusel (squama frontalis) asub otsmikuluuhari (crista frontalis), mis lõppeb
N. lingualisega ühineb tiiblihaste vahel teravnurgi chorda tympani. N. mandibularis annab juure ganglion oticumile, mis võtab osa ganglioniharude moodustamisest. 1. M. pterygoideus medialise/lateralise innervatsioon: nucl. motorius n. trigemini n. trigeminus n. mandibularis eesmine tüvi n. pterygoideus medialis/lateralis 2. Põse limaskesta ja naha puutetundlikkus: n. buccalis eesmine tüvi n. mandibularis gangl. trigeminalis n. trigeminus nucl. pontinus n. trigemini 3. M. mylohyoideuse ja m. digastricuse innervatsioon: nucl. motorius n. trigemini n. trigeminus n. mandibularis tagumine tüvi n. alveolaris inferior n. mylohyoideus 4. Alumiste hammaste valutundlikkus: rr. dentales inferiores plexus dentalis inferior n. alveolaris inferior tagumine tüvi n. mandibularis gangl. trigeminale n
annaabi.ee 
