......................................... lk 9 Kokkuvõte ......................................................................................................................... lk 10 Kasutataud kirjandus ....................................................................................................... lk 11 Arvutiteenindaja tööriiete lühiiseloomustus Arvuti teenindaja riided on tavalised mis selga pannakse, sinna ei kuulu mingisuguseid ekstra riideid. Tavalised riided on tressid, teksad või pusa. Tööriiete pesemine Toote hooldusmärgid Vesipesu märgiks on veega täidetud pesukauss Number kausi sees näitab vee temperatuuri (95, 60, 40, 30). Käsi kausi sees näitab, et pesta ainult käsitsi. Rist kausi peal aga seda, et eset ei või üldse veega pesta. Valgendamine märgiks on kolmnurk Tähend CL kolmnurga sees lubavat eset valgendada. Rist kolmnurga peal aga keelab valgendamise
6 Juukseid kammisid nii naised kui neiud otselahku. 19.saj. esimesel poolellasti juuksed lahtiselt õigadele langeda. Sajandi teisel poolel hakati neid kahte patsi palmitsetult ümber pea, sajandi lõpul kuklas sõlmes kandma. Neiude peaehteks oli pärg. Pärja aluseks oli 2-3 sõrme laiune höövlilastudest võru, mis kaeti siidriidega või -lindiga, jattes lindiotsad kuklast rippu. äärtele kinnitati kardpitsist või -pealast kaunistusribad, tressid. Pärjavõrusid olnud müügil, 15 kop. tükk. Pärdi kandsid Ida-Virumaa neiud kaua, veel 1870. aastatel. Mitmel välitöödel küsitletu emal olnud laulatusel pärg peas. Abielinaiste traditsiooniliste peakatete eri vormide poolest on Kirde-Eesti rikas. Kreutzwald on loetelu järjestanud järgmiselt: rätt, pearätt ehk linakas, v5rutanu, tutik, harjakas, teravtanu. 19.saj. keskpaigaks jõudis Virumaale ka pottmüts, mis Harjumaal Tallinna ümbruses juba 18
fööni all. 2 · Siia kuuluvad erinevad klambrid, nõelad, vanaema nõelad, kummid, juukse kaunistused, peened võrgud. · Proteesid e. täitevahendid - neid on paljudes värvitoonides vastavalt juukse värvile. Need kinnitatakse juukse nõeltega. Tuntakse veel zhinjoone, lisa juuksed, tressid (on parukate aluseks), parukaid. · Juukse koolutamise tangid - on erinevate kujudega, jämedusega, vahvelrauad, silitusrauad, vesilaine tangid. · Kurenokad suuremaid kasutatakse juustesalkude kinnipanemiseks. Väiksemaid, metallist kurenokkasid, kasutatakse soengu tegemise käigus salgu kinnihoidmiseks või salgu vastu pead surumiseks. Neid kasutatakse ka vesilaine tegemiseks. · Tahavaate peegel - näidatakse soengut tagant.
Kangad: Meesta ja naiste moes tekkis 17.sajandil üha uusi lahknevusi, kuid eelistatud olid sama d materjalid. Toodeti erinevaid pitse, kuid tähtsaimaks pitsitootjaks kujunes Prantsusmaa. Kangas sai omaette väärtuseks. Mõnikord tehti kangastesse väikesi sisselõikeid, kuid need pigem tõstsid esile kanga struktuuri, kui täitsid kaunistuse rolli. Kui rõivale õmmeldi tressid , siis enamasti kangaga ühte värvi, tikandid õmmeldi kangale maitsekate kompaksete gruppidena. Ehted: 17.sajandi ehtemaitset iseloomustab huvi lihtsuse ja elgantsi vastu. Jõukas daam valis rõivastele lisandiks reeglina ühe rea ehtsaid pärle, tilgakujulised 41 briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei
Kangad: Meesta ja naiste moes tekkis 17.sajandil üha uusi lahknevusi, kuid eelistatud olid sama d materjalid. Toodeti erinevaid pitse, kuid tähtsaimaks pitsitootjaks kujunes Prantsusmaa. Kangas sai omaette väärtuseks. Mõnikord tehti kangastesse väikesi sisselõikeid, kuid need pigem tõstsid esile kanga struktuuri, kui täitsid kaunistuse rolli. Kui rõivale õmmeldi tressid , siis enamasti kangaga ühte värvi, tikandid õmmeldi kangale maitsekate kompaksete gruppidena. Ehted: 17.sajandi ehtemaitset iseloomustab huvi lihtsuse ja elgantsi vastu. Jõukas daam valis rõivastele lisandiks reeglina ühe rea ehtsaid pärle, tilgakujulised 41 briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei
annaabi.ee 
