Hoonepiirete õhulekete mõõtmiseks suleti kõik välispiirdes olevad suletavad avad. Mõõteseadme ventilaator tekitas sise-ja väliskeskkonna vahele soovitud õhurõhkude erinevuse. Katse käigus mõõdeti ära õhuvoolu hulk, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, pidi tulema hoonesse piirete ja pragude kaudu. Lekkeõhu hulka mõõdeti nii ala-kui ka ülerõhu tingimustes 10 Pa sammuga, 0 ... ± 60 Pa. Ala-ja ülerõhu mõõtmistulemuste trendijoonelt loetakse lekke õhuvooluhulk 50 Pa juures, millest avutati keskväärtus. Katsemajas mõõdeti esmalt ära kogu hoone õhupidavus (nurgad avatud) ja väljendati see kõikide piirete keskmise õhulekkena. Seejärel paigaldati nurkade avade ette PVC-kile, mille sisse lõigati 110 mm suurune avaus, selle ette asetati õhu kiiruse mõõtmiseks anemomeeter. Seejärel tekitati hoonesse alarõhk 50 Pa ja mõõdeti iga nurga ava läbiv õhu liikumise kiirus. Katse mõõtmiseks kasutati anemo-ja
arengudententsiga ridades – tendentsita – kõigepealt tuleb otsustada missugust osaperioodide sesoonsusindeksid vajame. Nt päev, nädal jne. Kui valime kvartali, siis saame määrata sesoonsuse kvartaliindeksid. Selleks leitakse aegreas samanimeliste kvartalite näitajate aritmeetilised keskmised. Seejärel arvutame sesoonsuse kvartaliindeksid kvartalikeskmiste jagamise teel üldkeskmisega. (väike tabel excelis). Arengutententsiga – kõige pealt trendijoonelt funktsioon, leitakse uus aegrida nii: vaadeldav asi jagatakse trendiindeksiga. 64.Sesoonsusindeksi arvestamine aegrea prognoosimisel – Trendifunktsiooniga prognoositud väärtused tuleb läbi korrutada sesoonsusindeksiga.
Mõõteseadme ventilaator tekitas sise- ja väliskeskkonna vahele soovitud õhurõhkude erinevuse. Katse käigus mõõdeti õhuvooluhulka, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Sama õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, tuli ka hoonesse piirete ja pragude kaudu. Lekkeõhu hulka mõõdeti erinevate õhurõhkude nii alarõhu kui ka ülerõhu tingimustes 10 Pa sammuga, 0…±60 Pa. Alarõhu- ja ülerõhu mõõtmistulemuste trendijoonelt loetakse lekke õhuvooluhulk 50 Pa juures, millest arvutati keskväärtus (vt joonis 2.3). Joonis 7.3 Hoonepiirete õhulekke graafik: lekkeõhuvooluhulga sõltuvus õhurõhkude erinevusest. Enne ja pärast lekkeõhuhulga mõõtmist mõõdeti sise- ja väliskeskkonna vaheline loomulik õhurõhkude erinevus ning sise- ja välistemperatuur. Nende alusel korrigeeriti mõõtetulemust. Hoonepiirete õhupidavust iseloomustab õhulekkearv q50 (ühik m3/(hm2)), mis näitab
Joonis 4.1, vasakul). Mõõteseadme ventilaator tekitas sise- ja väliskeskkonna vahele soovitud õhurõhkude erinevuse. Katse käigus mõõdeti õhuvooluhulka, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Sama õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, tuli ka korterisse piirde ja pragude kaudu. Lekkeõhu vooluhulka mõõdeti erinevate õhurõhkude, nii alarõhu kui ka ülerõhu tingimustes 10 Pa sammuga, 10…±60 Pa. Alarõhu- ja ülerõhu mõõtmistulemuste trendijoonelt loetakse lekke õhuvooluhulk 50 Pa juures, millest arvutati keskväärtus (vt. Joonis 4.1, paremal). Enne ja pärast lekkeõhuhulga mõõtmist mõõdeti sise- ja väliskeskkonna vaheline loomulik õhurõhkude erinevuse suurus ning sise- ja välistemperatuur. Nende alusel korrigeeriti mõõtetulemust. Korteri piirete õhupidavuse mõõtmiseks suleti kõik välispiirdes olevad suletavad avad ehk normaalasendis suletud uksed ja aknad, värskeõhuklapid ja ventilatsiooniavad teibiti kinni.
annaabi.ee 
