Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis POLIITIKUKARJÄÄR 1996.1999. aastal oli ta Tallinna Linnavolikogu liige, 1999. aastal valiti ta Riigikokku (Keskerakond). 2003. aastal lahkus ta Keskerakonnast ja oli Tallinna
aastast on Salumäe kuulunud UCI trekikomisjoni, olnud Riigikogu liige ja teinud edukat karjääri poliitikuna. 2004. aastast on Erika Salumäe Eesti Olümpiavõitjate Kogu president. Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis Poliitikukarjäär 1996.1999. aastal oli ta Tallinna Linnavolikogu liige, 1999. aastal valiti ta Riigikokku (Keskerakond)
korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Erika Salumäe Click to edit Master text styles Second level 1988. aasta Third level Fourth level Fifth level suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis Erki Nool Click to edit Master text styles Second level Eesti kergejõustiklane Third level Fourth level Fifth level (kümnevõistleja). 2000. aasta
treenerid S. Solovjov ja V. Leonov. Lõpetanud Elva õhtukeskkooli ja Smolenski Kehakultuuri Instituudi. Trekisõitu proovis esmakordselt 1981. aastal, mil saavutas kohe pronksmedali 500m paigaltstardiga sõidus Tallinnas (5). Kahekordne trekisprindi olümpiavõitja Kahekordne maailmameister Püstitanud 16 maailmarekordit Kümnekordne N Liidu meister Eesti aasta naissportlane 9 korda 1982- Jerevani trekil maailmarekord 1km lendstardiga sõidus (1. 12, 365) + N Liidu karikavõitja trekisprindis. Aasta lõpul murdis treeningul rangluu. 1983- Edmontoni universaalil 2 kulda- sprindis ja lendstardiga sõidus + hõbe punktisõidust. Eesti aasta naissportlane. 1984- MMi hõbe trekisprindid + hooaja 4 maailmarekordit 1985- kahekordne N Liidu meister sprindis ja 3km jälitussõidust. Uueks treeneriks Leonov. Taaskord kukkumine ning rangluu purunemine. 21 MMil hõbe trekisprindid + N Liidu MV hõbe trekisprindis.
Samal ajal kasutati hairnet´i. plastikkestata “Lil Bell Shell” Kiivrit kasutati juba trekisprindis kuldmedali suurendamiseks. Uus kiiver tuuletunnelis testitud. (Rootsi). kinnitusrihm
kohaga, mis on 21-aastasele tulevikumehele hea saavutus Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 69. maantee grupisõit (245 km) 143 6:36:48 (+ 12:59) GRETE TREIER - Eesti ainus naisrattur Pekingi olümpial lõpetas tugevas vihmasajus kulgenud grupisõidu 30. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 30. maantee grupisõit (126 km) 66 3:33:17 (+ 0:53) DANIEL NOVIKOV - olümpial debüteerinud noor sportlane jäi meeste trekisprindis viimaseks Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo MARTIN PADAR - soodne loos andis hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, paraku tabas teda varasemastki tuttav ebakindlus ning võistlus lõppes kolmandas ringis kaotusega brasiillasele Joao Schlitterile Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17 +100 kg (raskekaal) 34 kaotus kolmandas ringis
korvpall, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, pesapall, poks, purjetamine, ratsutamine, sõudmine, tennis, tõstmine, veesport, vehklemine, vibulaskmine, võimlemine ja võrkpall. Osalejaid oli 9356 neist 2704 olid naised. Osalejaid riike oli 169. Spordialasi kavas 28. Edukaim riik oli Sõltumatute Riikide Ühendus. Edukaim sportlane Vitali Stserbo kes sai 6 kulda. Eesti esindusse kuulus 37 sportlast. Eestlastest said medali Erika Salumäe (kuldmedal, trekisprindis) Toomas ja Tõnu Tõniste (pronksmedal purjetamise, 470 klassis) Pealtvaatajaid oli 3 miljonit. Olümpiamängude maskott Lambakoer Cobi. (1992. aasta suveolümpiamängud, 2012) Joonis 2. Maskott Cobi. (http://en.beijing2008.cn/spirit/symbols/mascots/n214068226.shtml) 3.2. Sydney suveolümpiamängud Sydney on Austraalia suurlinn. Sydney suveolümpiamängud olid 27-ndad nüüdisaegsed olümpiamängud. Sydney olümpia toimus 15. septembrist 1. oktoobrini 2000 aastal. Sydney
Rahvahääletusel osales 66,38% hääleõiguslikest kodanikest, nendest 91,2% ütles 28. juuni "jah" uuele põhiseadusele. Valijate ringi laiendamise poolt oli ainult 46,6%. Eestisse sai nüüdsest sõita üksnes viisadega. Isamaa esitas oma 1. juuli presidendikandidaadiks Lennart Meri. 3. juuli Hakkas kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus. 31. juuli Erika Salumäe võitis Barcelona olümpiamängudel trekisprindis kuldmedali. 1. august Eesti Piirikaitse hakkas üle võtma seni Venemaa kontrolli all olnud piiripunkte. 14. EV Ülemnõukogu kuulutas oma tegevuse lõppenuks. 1990–92 võeti vastu 152 september seadust, 483 otsust ja 23 deklaratsiooni. 16. IMF teatas, et Eestile laenati 41 miljonit dollarit. september Presidendivalimistel sai A. Rüütel 195 743 (42,67%), L. Meri 138 317 (28,77%),
annaabi.ee 
