Kontrollküsimused: 1. Milliste tunnuste järgi liigitatakse treiteri? Treiteri liigitatakse töödeldavate pindade alusel ning terade kujundusgeomeetria järgi. 2. Nimetage treiterade põhitüüpe. Treiterade põhitüübid on: · välistreitera, · astmetera, · otstera, · mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja
jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSESS Masinaosi valmistatakse toorikutest. Toorik on tootmisobjekt, millest tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks .
Tooriku tegemisel peab arvestama, et toorik oleks maha lõigatava metalli võrra suurem. Nõutav pinna karedus saadakse otstreimise ja puhastöötlemise käigus. Etteantud täpsusaste on suhteliselt madal. Antud detail on sümeeriline, koosnedes peamiselt silinder- ja koonuspindadest, ja kuna toorik on väikene, siis on võimalik kõik lõiketöötlemiseprotsessid sooritada universaalpingil, vahetama peab ainult treiteri. Kasutama pean ka puuri ja hõõritsat, sest minu detaili peab kinnitama siseavale torni ja tsentrite abi. Joonis 1 Universaalne treipink Joonis 2 Esimene paigutus Ül 2 Antud ülesandes on mõistlik kasutada kahte paigaldust, kasutades nii kolmepakulist padrunit (1. Paigaldus(joonis 2)) kui ka paigaldust siseavale torni tsentrite abil (2. Paigaldus(joonis 3)).
See nurk loetakse positiivseks, kui tera tipp on lõikeserva kõige madalamaks punktiks , võrdseks nulliga, kui pealõikeserv on paralleelne põhitasapinnaga, ja negatiivseks , kui tera tipp on lõikeserva kõige kõrgemaks punktiks. Kui kaldenurk on positiivne, suundub laast paremale, kui kaldenurk on võrdne nulliga, suundub laast pealõikeservaga risti. Negatiivse kaldenurga puhul suundub laast vasakule. Treiterade liigitus. Treimisel kasutatakse mitmesuguse konstruktsiooniga treiteri. Sõltuvalt ettenihke suunast eristatakse parem - ja vasakpoolseid. Kujult ja pea asetuse poolest keha suhtes võivad treiterad olla sirged, painutatud või venitatud. Otstarbe järgi eristatakse pealttreimise, otsa- , astme- , maha- , lõike- , soone- , kuju- , keerme- , ja sisetreiterasid. Samuti eristatakse must- ja puhastöötluse terasid, esimesed on määratud eelnevaks, teised puhtaks töötlemiseks.
3.8. Lõiketera tuleb lükata ohutusse kaugusesse, kui tööpingil: detaile tsentreeritakse, smirgel- riidega lihvitakse, saetakse, kaabitsetakse, mõõdetakse. Padrunit või detaili vahetades tuleb tagasi tõmmata ka tagapuki tsenter või tagapukk. 3.9. Lõiketera tuleb õigesti paigaldada, selle alla ei tohi panna juhuslikke metallitükke: tuleb kasutada lõiketera aluspinnaga võrdseid alustükke. 3.10. Lühikesi treiteri tohib teritada ainult vastava rakisega. 3.11. Lõiketera treitorni või plaanseibi juurde viies tuleb olla ettevaatlik ja vältida lõiketera liiga suurt ettenihet. 3.12. Spindlile paigaldatav plaanseib tuleb puhastada laastudest ja mustusest. 3.13. Pidevat lintlaastu andvast sitkest metallist detaile töödeldes tuleb kasutada sabloonvormi, pealepandavate laastumurdjate või -keerajatega lõiketeri. 3.14. Kulunud pakkidega kinnituspadrunit kasutada ei tohi. 3.15
vahekord), mille suurenedes kôvadus ja kulumiskindlus vähenevad ning paindetugevus ja löögisitkus suurenevad. Tabelis 8 on toodud TTÜ-s väljatöötatud kermiste koostised ja mehaanilised omadused. WC-Co kõvasulameid kasutatakse lôiketerade ja kulumiskindlate detailide valmistamiseks. Vähese koobaltisisaldusega kermiseid (3-6%Co) kasutatakse murduvat laastu andvate materjalide (malm, pronks, puit, plastmass) treimiseks. Neid treiteri tähistatakse ISO järgi tähega K. Venemaal tähistatakse neid kermiseid BK, kus B näitab, et sulam koosneb WC ja K näitab Co sisaldus massiprotsentides. Keskmise Co sisaldusega (8-11% Co) kermiseid kasutatakse väga rasketes treimistingimustes (löögiga kooriv treimine, keeviômbluste treimine, pressvormid jne) Suure Co sisal- dusega (15-20% Co) kermiseid kasutatakse detailide valmistamiseks, mis töötavad löökkoormusel (lôike- ja survetöötlemise stantsid).
annaabi.ee 
