Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel. Laktaat annab spordis teavet treeningkoormuse, koormustsoonide, treeningvahendite ja koormuse intensiivsuse kohta. Laktaadi kontsentratsioon sõltub spordiala spetsiifilist kiirusest, suure kiiruse tagab kiiresti kontraheeruvate lihaskiudude (FTF) töösserakendumine. Suurimad laktaadi kontsentratsioonid on saadud 400m jooksus, kuid laktaadi kontsentratsioon veres saabub hiljem, max 15 20min järel. Võimalikud on väärtused 23 25 mmooli/l.
Reede : H - 2h matk rahulikus tempos(10min kõndi vaheldub 15 min jooksuga)Puhas aeroobne treening Õ-pallimäng ja jõutestid Laupäev: vaba Pühapäev: H- uisutreening võistluslähedases tempos 30 minutit millele järgneb 40 minutit lõdvestavat suusatamist Õ- Uisutehnika filmimine ja analüüs Võistlusperiood: *aeroobse iseloomuga treeningud treening *põhieesmärk on tippvormi saavutamine *tähtis on lainelisus *tehnika säilitamine ja selle analüüs *treeningvahendite ja meetodite õige jagunemine Võistlusperiood kestabtavaliselt detsembrist kuni aprillini. Nädalane treeningplaan võistlusperioodil: Esmaspäev - uisutreening 1h40minutit, rahulikus tempos Teisipäev kalssikatreening (lõigud). 1,5 km ring kiirelt, millele järgneb 2,7 km lõdvestust. Selline ring läbida kaks korda + enesetunde järgi sõita peale, et lihased lõdvestuksid Kolmapäev klassikatreening 1.30. Tehnika filmimine ja analüüs(äärmiselt rahulik treening)
kõrvalestast või näpuotsast. Viga laktaadi mõõtmisel on 5 15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l väärtustel. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040
Eriti sobiv on harjutamine kummilintidega tervisesportlasele, sest harjutada saab kõikjal ja vähe kulub nii raha kui aega. Kui soovite muutuda saledamaks , tugevamaks ja tervemaks, ja teil on igal päeval vaba aega vaid 10 - 15 minutit, on just treening kummilintidega see, mida te vajate. Harjutades koormusega 30 - 50 % maksimumist, kasutame energiaks rasvu, seega on harjutamine kummilintidega sobiv ka ülekaalulistele. Millised on kummilintidega treeningu eelised teiste treeningvahendite ees? 1. võib arendada kõiki lihasrühmi, tõstekangi ja jõumasina võimalused on hoopis piiratumad. 2. harjutused on sobivad igale vanusele 3. kummilintidega harjutamine on lihtne, odav ja mugav 4. harjutamine kummilintidega vajab vähe ruumi, 5. kummilindi võib kõikjale kaasa võtta, harjutada võib kodus, treeningsaalis, hotellis, tööl, staadionil, rannas jm 6
• sugu ning sellest tulenev tunni ülesehitus ja harjutuste valik; • osalejate arv, mis määrab treeningruumi suuruse, vajamineva inventari hulga jne; • osalejate tase ja taust, mis võimaldab kavandada vastava taseme ja stiiliga tunde. 2. Tunni eesmärk: • tunni nimetus (tunni sisu peab vastama nimetusele); • osalejate vajadused ja ootused. 3. Läbiviimise koht ja vahendid: • tunni läbiviimise koht (spordiklubi, kooli saal, muruplats jne); • mattide ja treeningvahendite olemasolu (hantlid, füsio- või fi t-pallid, kummilindid, bosu, stepipink, kangid jne); • võimendusvahendid (mikrofoni olemasolu, kõlarite asetus ruumis või väljakul jne); • muusikaaparatuur ning selle erinevad funktsioonid (tempo regulaatori olemasolu jne). 4. Tunni ülesehitus: • kogu tunni kestus; • tunni erinevad osad ja nende pikkused (sõltuvalt tunni nimetusest ja stiilist): - soojendusosa; - põhiosa; - lõpetav osa. 5. Tunni läbiviimine:
organismi metaboolset reaktsiooni kehalisele koormusele (üksikule keh koormusele või ühele treeningule, organismi treenituse/ ületreeningu hindam, taastuskiiruse hindam). 1. Verest määratakse - Milliseid ühendeid? vastupidavusaladel 1. Substraadid (energiaallikad) glükoos, rasvhapped, glütserool, lipoproteiinid 2. Metaboliidid (AV vahe- ja lõpp produktid) *laktaat annab teavet treeningkoormuse koormustsoonide, koormuse intensiivsuse ja treeningvahendite kohta. Koormusproovil mõõdetakse iga koormusastme järgselt vere laktaadisisadus, mis aitab täpselt määrata anaeroobse ja aeroobse läve ning anda treeningjuhiseid vastavalt koormusele. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Puhkeoleku laktaat 0,8 mmooli/l, aeroobne 2mmooli/l, anaeroobne üle 7 mmooli/l *ammoniaak NH3, *kusihape,