ehk ülesehitav toime. Erinevad vastupidavuse liigid, nende arendamiseks kasutatavate treeningukoormuste komponendid ja neile vastavad energiatootmise liigid on esitatud tabelis jargmisel ????? Viide kes sulgudesse Energiatootmise liik Vastupidavuse liik Treeningukoormuse komponendid Intensiivsus Kestus Suunitlus Põhimõtteliselt baseeruvad koik vastupidavustreeningu süsteemid aeroobsete ja anaeroobsete treeninguvahendite teatud tasakaalustatud kombinatsioonil. Erinevate vastupidavusalade distantside spetsiifi ka tingib ühtede või teiste energiatootmise protsesside ülekaalu. Kui naiteks maratonijooksus on domineeriv ja seetottu ka spetsiifiline aeroobne energiatootmine, siis 800 m jooksus on oluline osa aeroobse energiatootmise kõrval ka glükogenoluusil. Selleks et efektiivselt teha intensiivset lõigutreeningut, peab ka 800 m jooksja arendama aeroobset
lühikesed vertikaalsed hüpped sügavushüpped. Pikad horisontaalsed hüpped (kestus üle 10 sek) ja lühikesed horisontaalsed hüpped (paigalt kaugus-, kolmik-, viisikhüpe) loovad aluse intensiivsematele vertikaalsetele hüpetele (tõkkehüpped ja sügavushüpped). Oluline on jälgida, et vertikaalsete hüpete kasutamise vahel oleks taastumiseks vähemalt 48 tundi, horisontaalsete hüpete puhul 24 tundi. Kiirustreeningu abistavate treeninguvahendite hulka kuuluvad ka mitmesugused erialased harjutused ehk jooksuharjutused ("drillid"), mis on suunatud kiirusharjutuste koordinatsioonilisele küljele. Neid harjutusi sooritades eraldatakse teadlikult üksikuid harjutuse osi tervikust. Tüüpilised "drillid", mida kasutavad sprinterid: · põlvetõstekõnd, · põlvetõstejooks, · sammhüpped kiirusele ja võimsusele, 9 · pöiajooks, · pöiatõukehüplemised, · sääretõstejooks,
Ka- närvisüsteemi ja sutatava harjutuse ulatus peaks toimuma liigutuse koguulatuses. Selgroo ühtlase lihaskonna koostöö koormamise ja hilisema traumaohu vältimiseks on oluline vastaslihasgruppide paranemine. See (kõht-selg; parem-vasak) tasakaalustatud areng. Koormuste suurusest on olulisem omakorda määrab õige tehnika. Suurenda koormuseid alles pärast õige tehnika omandamist. treeninguvahendite valiku KIIRUS Liigutuse kiirus ei ole sama mis lihase kontraktsiooni kiirus. Üksiku lihase kontraktsiooni kiirus on alati maksimaalne. Treening lihase kiirust oluliselt ei mõjuta tegemist on päritava omadusega. Paljude lihaste ühispingutuse taga- järjel kujuneva liigutuse kiirust kujundavad mitmed faktorid, millest olulisemad
löögisagedus on antud vere laktaadikonsentratsiooni juures sarnane sõudmises saadud südame löögisagedusele. Kokkuvõtteks võib öelda, et kestustöö aeroobse baasi loomisel on tähtsaim komponent, et saavutada võistlusperioodil paadi maksimaalne kiirus, seda sõltumata paadiklassist. 97 2. Ekstensiivne lihastöö Lihastöö anaeroobse läve tasemel või natukene väiksemal intensiivsusel kuulub segarezhiimis tehtavate treeninguvahendite hulka, mille eesmärgiks on anaeroobse läve kiiruse tõstmine. Optimaalne treeninguks kasutatav aeg võiks olla 20-40 minutit, millest 90% tööst võiks olla sooritatud natuke allpool anaeroobset läve. Südame löögisagedus jääb vahemikku 160-170 lööki minutis ja laktaadi kontsentratsioon veres 4 mmol/l lähedal. Anaeroobse läve tasemel tehtavat lihastööd ei tohiks sõudjatel üldjuhul planeerida mitte rohkem kui 2 treeningut
annaabi.ee 
