· harjutuse sooritamine peegelpildis, · liigutuste kiiruse või tempo muutmine, · harjutuste tehnika vahetamine, · ruumiliste piiride muutmine, · taktikaliste tingimuste varieerimine, · välise vastupanu varieerimine, · vahendi raskuse muutmine, · erinevate looduslike tingimuste kasutamine jne. Koordinatsiooniharjutuste sooritamine vajab tähelepanu ja tahte äärmist keskendamist, mistõttu nad väsitavad suhteliselt kiiresti. Seetõttu kasutatakse neid treeningutunni põhiosa alguses, kuni säilib optimaalne psüühiline pinge ja üldine töövõime. Põhiliseks meetodiks on kordusmeetod, puhkeintervall peab tagama koordinatsiooniliste kõrvalekallete vältimise harjutuste kordamisel. Harjutuste maht saab olla suhteliselt väike, kuid treeninguid võib olla sagedamini. Harjutused: Dünaamilise tasakaalu test: põrandale joonistatakse 15 meetri pikkune joon, mida mööda tuleb käia suletud silmadega.
muutuda. · Väsinud lihaste puhul või meeldiva harjutuse korral võite aega pikendada. · Tundes küllaldast painduvust, võite aega vähendada 515 sekundile. · Kaht ühesugust päeva pole olemas, venituse kestusel arvestage lihaste seisundit. Venitusharjutuste läbiviimine · Painduvuse taset aitab parandada kolm ja säilitada kaks harjutuskorda nädalas. · Venitusharjutusi võib teha iga päev ja igal ajal. · Kompleksi ühekordne sooritus võtab aega 1020 minutit, tugeva treeningutunni lõpus võib kompleksi läbi teha 23 korda. · Kogu harjutuste kompleksi võib sooritada järjest või teha iga üksikut harjutust järjest 2 3 korda. 21 · Venitada võib eelsoojendusel, organismi mahajahtumisel ja treeningutunni lõpus. · Venitusharjutusi tuleks teha kindlasti enne ja pärast pingutavat kehalist tegevust. · Venitusharjutusi sooritatakse jõuharjutuste seeriate vahel
) 3. Kuidas määratakse jõuharjutuste sooritamise intensiivsust? Intensiivsust jõuharjutuste sooritamisel väljendatakse: • välise vastupanu suurusega (protsent parimast tulemusest): 1. tsoon: 91–100% – maksimaalne, 2. tsoon: 81–90% – submaksimaalne, 3. tsoon: 71–80% – suur, 4. tsoon: 61–70% – keskmine, 5. tsoon: 51–60% – väike, 6. tsoon: 40–50% – minimaalne, • korduste (tõstete) arvuga seerias, • maksimaalse vastupanuga tõstete arvuga, • treeningutunni tihedusega (seeriate, tõstete arv ajaühikus). • Korduste arv seerias sõltub intensiivsusest: maksimaalse puhul 1–2, submaksimaalse puhul 3–4, suure puhul 5–6 korda jne. 4. Milliseid harjutusi kasutate plahvatusliku jõu arendamiseks? Plahvatuslik jõud tähendab lihaste võimet arendada liigutuse alustamisel kiiresti tööpinget ja selle suurendamist liigutuste käigus. NT: Rebimine ja tõukamine 5. Millised spordialad eeldavad suurt jõuvastupidavust
Kui keskmiselt treenintakse 6-10 tundi nädalas, siis on teiperi pikkuseks 7 päeva, kui 10-15 tundi nädalas, siis 14 päeva ja rohkema kui 15 tunnise nädalakoormuse puhul on teiperi ulatuseks 21- 30 päeva. Teiperi ajal väheneb treeningumaht progressiivselt 70% ulatuses. Nii näiteks 10 tunnise keskmise nädalakoormuse juures ja 7 päevase teiperi juures on teiperi ajal treeningumahuks 3 tundi. Sealjuures tuleks arvestada, et teiperi ajal ei väheneks mitte treeningute sagedus vaid treeningutunni kestus. Tabelis 5.4 on välja toodud pikemate teiperite puhul kasutatav treeningumahu võimalik vähenemine. Teiperite ajal on vajalik säilitada 90 treeningute sagedus, et säilitada sportlaste veetunnetus, samas väiksem maht võimaldab koormusest kiiremat taastumist. Teiperi ajal suureneb intensiivsus ja treening ühtlusmeetodil Tabel 5.4. Treeningumahu vähenemine teiperi jooksul
annaabi.ee 
