................. 4 MEETOD I............................................................................................................................................... 5 MEETOD II............................................................................................................................................. 6 MEETOD III............................................................................................................................................ 7 KESKMAAJOOKSU TREENINGUMEETODITE ALUSED............................................................... 8 TREENINGUMEETODITE METOODIKA......................................................................................... 10 MEETOD I............................................................................................................................................. 10 Meetod II............................................................................................................................................
Jõuharjutuste seostamine kiirus- ja vastupidavusharjutustega ning venitusharjutustega. Lihastasakaalu mõiste ja tähtsus. Jõuvõimete testimine. 1.6. Vastupidavus ja selle arendamise metoodika (2 tundi) Vastupidavustreeningu energeetilised alused. Aeroobne lävi, anaeroobne lävi ja maksimaalne O2 tarbimine. Baas-, tempo-, maksimaalse-, laktaatse kiirusliku- ja alaktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamise metoodika. Vastupidavustreeningu põhimõttelised skeemid. Treeningumeetodite kasutamise spetsiifilisus vastupidavustreeningus. Vastupidavusvõimete testimine. 1.7. Painduvus ja osavus ning nende arendamise metoodika (2 tundi) Aktiivne ja passiivne painduvus, anatoomiline liikuvus. Staatilised ja dünaamilised painduvusharjutused. Painduvuse arendamise metoodika. Koordinatsioon, harjutuste sooritamise täpsus ja harjutuste omandamise aeg. Ruumiline orienteerumine, nägemis-, kuulmis- ja kinesteetilised (lihastunnetuse) aistingud, liigutuste rütm, lõdvestusoskus
võimekus. Treeningmeetodite kasutamise spetsiifilisus peab tagama vastupidavusala sportlase aroobse, ehk segareziimi ja anaeroobse vastupidavuse optimaalse arengu. Aeroobse vastupidavuse efektiivne areng teostatakse eelkõige ühtlus- ehk kestusmeetodi eeliskasutamisega, segareziimi mõjustamine ekstensiivse intervallmeetodi ja anaeriibne glükulüütiline rexiim intensiivse intervallmeetodi ja kordusmeetodi kasutamisega. Sellest tulenevalt on treeningumeetodite kasutamise loogiline järjestus: kestusmeetod-ekstensiivne intervall-intensiivne intervall-kordusmeetodid. Rõhku tuleb panna ekstensiivse intervallmeetodi osa sujuva ülemineku tagamisel intensiivsemate treeningumeetodite kasutamisele. Ekstensiivse ja intensiivse intervallmeetodi eristamiseks võib kasutada alljärgnevat võrdlust. ( tabel 1) Vastupidavusvõimete testimine Vastupidavuse puhul on tegemist kompleksse liigitusliku võimega, milletõttu on vaja esitada
sajandi alguses uuendas S. N. Fairbairn nii, et sõudjad kasutasid igas tõmbes palju suuremas ulatuses keha tööd kui varem. 20. sajandi keskel võttis kuulus Saksamaa treener Karl Adam kasutusele pikemad rööpad, mille abil sai suurendada jalgade tööd tõmbetsüklis. Just Karl Adami paatkondade 4 edust sai alguse sõudmise bioloogiliste ja biomehhaaniliste uuringute arvu järsk suurenemine maailmas. Nii inventari ehituse, treeningumeetodite, tõmbe biomehhaanika kui ka paatkondade psühholoogilise ettevalmistuse areng ja sõudmisalaste uuringute järsk kasv viimasel ajal võimaldab 2000 meetri distantsi järjest kiiremat läbimist. Samas nõuab see treenerilt üha rohkem teadmisi paatkonna edukaks ettevalmistamiseks. Käesolev väljaanne ongi mõeldud kõigile sõudehuvilistele, kes on huvitatud treeneritööst. On teada tuntud tõde, et lihtsam on võita tiitlivõistlused, kui olla võitjaks tulnud paatkonna treener.