Teisalt kulgevad aine- 49 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA vahetus ja kohanemisprotsessid reeglipäraselt, mistõttu tarbetute vigade vältimiseks on teatud üldistest reeglitest kasu ka kõige umbusklikumatele treeneritele ja sportlastele. Treeningukoormus baseerub kolmel faktoril – intensiivsus, maht (aeg) ja treeningukordade arv. Sama loogikat rakendades saame iseloomustada ka võistlusteks ettevalmistumist. Kuigi võistlusteks ettevalmistamine sisaldab üleüldise treeningukoormuse väga olulist langust, ei jaotu langus võrdselt mitte kõigi kolme faktori vahel. Võistlusteks ettevalmistaval etapil töövõimet enam ei arendata, vaid seda püütakse maksimaalselt realiseerida. Kõik olulised arengud sportlase organismis peavad olema saavutatud eelnenud treeninguperioodil. Selle lihtsa tõe tead-
tal võita suhteliselt lihtsam. Kolmeteistkümneselt oli põlv juba natukene parem, kannatas joosta. Kuid teivashüppes pidi tõukama endiselt paremalt jalalt. Nüüd suhtus treeningutesse natukene professionaalsemalt, treeninguid oli kuus- seitse korda nädalas. Väsimust otseselt ei tekkinud, alati toimis tunde järgi. Võistlusperioodil oli aga treeningkordi nädalas neli. Tänu põlve paranemisele ja treeningukordade kasvamisele paranesid ka tulemused: kõrgushüppes 1.70-lt 1.90-le, kaugushüppes 5.04-lt 5.97-le, kuulitukes tuli juurde kaks meetrit, kettaheites kümme meetrit. TV olümpiastartide sarjas võitis Valter mitmevõistluse, olles esimest korda vanemas vanuse- grupis. Sama aasta sügisel tegi ka kaasa VTK mitmevõistluse seerias, mille kaudu saadi piisavalt tugev jooksuettevalmistus. Tol hetkel paistis, et puudu võib jääda ainult jõust. Kolmeteistaastaselt, 1977
vastupidavusetreeningut, seda kõrgemale töövoime tasemele ja parematele võistlustulemustele jõutakse. Kui baasvastupidavust ja jõuomadusi võib arendada aastatsüklis mitme kuu vältel, siis intensiivsemad treeninguvahendid on kulutavamad ja ammendavad enda treeniva toime kiiremini. Seetõttu ei ole otstarbekas kasutada neid liiga pika aja jooksul. Intensiivsete treeninguvahendite toime sõltub suurel määral taastumisest treeningukordade ja üksikute harjutuste vahel. ATP-KP (kreatiinfosfaadi susteem) taastub täielikult 2.3 minuti jooksul. Laktaadisüsteem on tugeva koormuse järel taastunud 1,5.3 tunni jooksul. Intensiivse intervalltreeningu ajal tõuseb sportlase pulss kergesti maksimumini . 185.200 löögile minutis. Kui aga pulss langeb puhkepausi ajal 120-le, on ATP-KP süsteem taastunud ja võib alustada uut lõiku voi harjutust. Taastumine ja
SV osatähtsust toidus. 5. Toit olgu kõrge toitainete sisaldusega energeetilise väärtuse toidule annavad SV, rasvad ja valgud. 6. Menüüs olgu küllaldaselt vett sportlastel on otstarbekam tarbida spordijooke, mille koostis vastab suurest kehalisest koormusest tulenevatele erivajadustele. 7. Päevane energiakogus jagunegu 5-6 toidukorra vahel hommikusöök 25%; oode 10%, lõunasöök 30%, oode 10%, õhtusöök 25%. Kui tugevasti treenitakse mitu korda päevas, millest tulenevalt treeningukordade vahele jääb taastumiseks vähem kui 8 tundi, on soovitav süüa süsivesikute rikast toitu ja/või juua neid sisaldavaid jooki koheselt pärast koormust. 8. Toit olgu maitsev ja söömaahvatlev. 9. Esmatähtis on mitmekesine ja energeetiliselt küllaldane toit, toidulisandite kasutamine on õigustatud vaid väga täpselt määratletud vajaduse korral ja vastava ala asjatundja nõuandel. 6. SV-d sportlase toidus: liigid, kogused, allikad. Maltodekstriinid. Laktoos. SÜSIV e
annaabi.ee 
