Väheliikuva inimese südame vereringetalitlust aktiveerib juba 10 minutit vastupidavustreeningut, füsioloogiliselt kasutatakse rasvu energiaks juba 10 15 min järgselt, kuid optimaalne oleks siiski vähemalt 30 minutit kehalist koormust. Tervisetreeninguga alustades piisab 2-st treeningust nädalas, kuid optimaalne on vähemalt 3 korda nädalas minimaalselt 30 minutit. Treenituse suurenedes võib suurendada ka treeningkordade arvu, kuid ettevaatlikud peaksid olema just tervisespordiga alustajad ja ülekaalulised, et mitte organismi üle koormata. Treeningu kestvus tervisesportlasel oleneb eeskätt treeningu intensiivsusest ja töösse rakendatud lihasmassi suurusest. Tervisesportlasele on väga oluline harjutada optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad
Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas. Treeningkoormusesuuruse määrab ära harjutamise maht (treeningu kestvus ajaliselt ja kordade arv) ja intensiivsus (pingutuste tugevus, sooritatud töö hulk ajaühikus). Õige treeningu puhul peavad koormused kasvama. Harjutades pidevalt ühe ja sama koormusega, ei toimu mingit arenemist,
Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas. Treeningkoormusesuuruse määrab ära harjutamise maht (treeningu kestvus ajaliselt ja kordade arv) ja intensiivsus (pingutuste tugevus, sooritatud töö hulk ajaühikus). Õige treeningu puhul peavad koormused kasvama. Harjutades pidevalt ühe ja sama koormusega, ei toimu mingit arenemist,
Teiselt poolt, kui koormus on mitteküllaldane, puudub treeningul arendav toime ning ei saavutata soovitud tulemusi. Seega peab treeningkoormus olema optimaalne – selline, mis tugevdaks tervist, tõstaks töövõimet, soodustaks organismi harmoonilist arengut ja aitaks pikendada eluiga. Igasugune kehaline treening on seotud selliste mõistetega, nagu treeningu sagedus, kestus ja intensiivsus. TREENINGU SAGEDUS Sageduse all mõistetakse treeningkordade arvu nädalas. Treenida tuleb võimalikult süstemaatiliselt. Ebaregulaarne harjutamine on sageli tervisele kahjulikum kui üldse harjutamata jätmine (näiteks tugeva intensiivsusega treening 2–3 korda kuus). Ebaregulaarse ja madala intensiivsusega treeningute efektiks võib olla peamiselt söögiisu paranemine, mis viib lõppkokkuvõttes kehakaalu tõusule. Arvestama peab sellega, et mittetreenimise korral (haigus, traumad jne) langeb aeroobne töövõime kiiresti: juba
mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas. Treeningkoormusesuuruse määrab ära harjutamise maht (treeningu kestvus ajaliselt ja kordade arv) ja intensiivsus (pingutuste tugevus, sooritatud töö hulk ajaühikus). Õige treeningu puhul peavad koormused kasvama. Harjutades pidevalt ühe ja sama koormusega,
võrkpalli (1) ja laskmisega (1) tegelemiseks. Spordiga ei tegele ainult kaks poissi. Põhjused hõlmasid peamiselt tervislikke probleeme ning ka alade nappi valikut. Trennis käiakse peamiselt jõulihaste, südamelihaste ja immuunsuse tugevdamise pärast. Treeningkorrad jäävad nädalas keskmiselt kolm korda nädalas. Vastavate spordialadega tegeletakse, kuna ala on huvitav. Ühes kuus tasutakse treeningkordade eest 300 krooni kuus. Neidude meelisaladeks 11. klassides võimlemine (4), korvpall (3) ja jalgpall (2). Vähemal määral toodi välja tennisega (1), ratsutamise (1), võrkpalliga (1)tegelemist. Aega spordiga tegelemiseks ei ole leidnud kokku üheksa tüdrukut. Samuti toodi välja tervislikud probleemid ja alade väikese valiku Paides. Vastajad ei märkinud, mis Paide linnast 13 puuduvate aladega nad tegeleda tahaks
annaabi.ee 
