ka õhtuse ülesöömiseni. Müüt:Rasvavaba tähendab kalorivaba. Tegelikkus: Tegelikult ei pruugi see alati nii olla. Heaks näiteks on rasvatud jogurtid. Nad sisaldavad suurel hulgal suhkrut ja on dieedipidajale väga libe tee. Müüt:Valku ei tohi süüa, see ajab lihastesse. Tegelikkus: Valke seostatakse millegipärast ainult lihaste suureks pumpamisega. Valgud on vajalikud kõigile ja sõltumata eesmärkidest, sest nende mittetarbimisel väheneb lihaste võime end treeningkoormusest taastada, treeningud muutuvad üha raskemaks ja muutud treeningu tulemusel lõpuks hoopis nõrgemaks. Müüt:Köögivilja tuleks süüa ainult toorelt, sest keetmisel hävivad vitamiinid. Tegelikkus: : Umbes pool päevasest köögiviljakogusest tuleks süüa toorelt, teine pool aga kuumtöödeldult. Viimasel juhul suureneb paljude toitainete (näiteks lükopeeni) omastamine. Vitamiinikao vähendamiseks keeda köögivilja võimalikult lühikest aega ja kasuta ära ka keeduvesi.
ei tohi rohkem kui energiat kulutatakse. Liikuda tuleks intensiivsusega 60 70 % maksimaalsest pulsisagedusest, korraga vähemalt 45 minutit. Kõige raskem on alustamine, organism lülitub ümber valdavalt rasva ainevahetusele alles peale 8 12 nädalast harjutamist. Seega, optimaalse treeningkoormuse määramisel peamehästi tundma oma organismi seisundit, spordiala omapära, mõju organismile, taastumise kiirust. Täpsemalt optimaalsest treeningkoormusest tuleb juttu kogumiku järgmistes numbrites. Materjal: De Marees H. Sportphysiologie. Sportverlag Strauss. 2003, Jalak R. Tervise treening. Tallinn 2006, Weineck J. Optimales training. Spitta Verlag. 2007, Engels T., Neumann B. Optimal trainieren. Südwest. 2001, ,Marquardt M., von Loeffelholz C., Gustavson B. Die Laufpibel. Spomedis.2006.
vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus · Treenitus on spetsiifiline, sõltudes kasutatud kehalise koormuse iseloomust · Saavutusvõime tõus oleneb treeningkoormusest treeningu kestusest ja intensiivsusest · Saavutusvõime piir on individuaalne, sõltudes lisaks treeningule ka andekusest HÜPOKINEESIA · Hüpokineesia on liikumisvaegus, liikumise vähesus, üks nn. tsivilisatsioonihaigusi · Hüpokineesia peamised põhjused: - suur osa inimesi elab linnades (urbaniseerumine) - materiaalsed väärtused luuakse masinate abil (mehhaniseerumine) - kõndimine on asendunud sõitmisega - sagenenud on istuv eluviis (lad. Homo sedalis)
arengutasemel. Võistlusvorm- kindlustab sportlasele antud arengutasemel eduka võistlemise ja kujutab endast sellel tasemel parima treenituse väljendust (pikaajaline seisund). Tippvorm- sportlase erakordselt hea seisund tipptulemuste saavutamiseks (lühiajaline seisund). Treeningu koormus Kui kasutatavad treeningvahendid soodustavad treeningefekti siis võib rääkida treeningkoormusest. Koormuse sisemine külg- füsioloogilised ja psüühilised muutused. Koormuse välimine külg Koormuse väline külg määratakse: Koormuse mahuga- iseloomustab harjutuste korduste arvu ja kestvust treeeningtunnis. Koormuse intensiivsusega- iseloomustab ajaühikus tehtud töö hulka. Koormuse tihedusega- ajaline suhe koormuse ja puhkuse vahel. Koormuse kestusega- näitab treeningu mõjutuste seeria toime aega.
sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus · Treenitus on spetsiifiline, sõltudes kasutatud kehalise koormuse iseloomust · Saavutusvõime tõus oleneb treeningkoormusest treeningu kestusest ja intensiivsusest · Saavutusvõime piir on individuaalne, sõltudes lisaks treeningule ka andekusest HÜPOKINEESIA · on liikumisvaegus, liikumise vähesus, üks nn. Tsivilisatsioonihaigusi · Peamised põhjused: - suur osa inimesi elab linnades (urbaniseerumine) - materiaalsed väärtused luuakse masinate abil (mehhaniseerumine) - kõndimine on asendunud sõitmisega - sagenenud on istuv eluviis
Iga algus on raske, raskused pole mitte hirmutamiseks vaid ületamiseks. Kui alustad, ära jäta pooleli! Head algust ja järjekindlametele jookse olümpiale! Samm tundub kerge, jooks sujub kenasti, viis kilomeetrit on juba seljataga, ees teist samapalju. Ühtäkki torkaks keegi nagu noaga vasakusse külge või vähemalt nii tundub. Kutsumata külalised pisted on jälle kohal. Distantsi lõpuosa vajub tasakesi käimiseks ja uue pistmishoo vältimiseks. Treeningkoormusest ja jooksurõõmust ei ole enam juttugi. Pistmine on üks tuntuimatest algaja jooksja vaevustest. Iga liikumisharrastusega tegeleja või võistleja on millalgi selle probleemiga silmitsi seisnud. Kuigi pisteid on rohkem vähetreenitud organismil, ei tee ka hea kehaline seisund selle vastu immuunseks. Kuid siis on põhjused ka juba rohkem individuaalsed. Tavaliselt kirjeldatakse pistmist kui äkilist, teravat valu, mida treenija tunneb tugeva koormuse ajal kõhu ülaosas
annaabi.ee 
