Jakobson, Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Aivar Kaseste ja Mehis Tiits. Helilooja on Pjotr Tsaikovski. Muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi. Dirigent on Lauri Sirp. Lavastaja on Dmitri Bertman.Kunstnik Igor Neznõi.Kostüümikunstnik Tatjana ning valguskunstnik Andres Sarv ja Imbi Mälk. Ma ei kipu väga tihti vaatama ooperi teoseid ja eriti veel Vanemuisesse, teise Eesti otsa. Siiski olin varem näinud juba ,,La Traviatat'' ja ,,Julius Caesarit'' ning üks asi sarnanes väga ,,Julius Caesariga'' Pjotr Tsaikovski ,,Oneginis''. Nimelt oli minu arvates esimene vaatus selline üksluine ja igav ning orkestrimuusika polnud just kuigi põnev ega ei äratanud minus mingit elu. Küll aga teine vaatus muutus käigupealt. Kohe vaatuse alguses oli orkestrimuusika ja kõik kuidagi kaasahaarav ning nii oli mõlema teose puhul: ,,Onegini'' kui ka ,,Caesariga''. Teose
kooselu kurtisaaniga. Violetta otsustabki Alfredo vabaks lasta, kuid põhjust ei saa noormees teada. Mööduvad mõned kuud ning noor tütarlaps on surivoodil. Tema juurde saabub Alfredo, kes on saanud vahepeal tõe teada oma isa käest ja palub andestust. Saabub ka Georges, kes annab oma õnnistuse noorpaaril ja hetkeks nad usuvadki helgesse tulevikku, kuid on liiga hilja ning sel hetkel sureb kaunis Violetta. ,,La Traviatat'' peetakse Itaalia helilooja Giuseppe Verdi üheks tuntuimaks ooperiks. Selle loomiseks sai Verdi inspiratsiooni Alexandre Dumas noorema romaanist ,,Kameeliadaam'', mis põhineb tõsielulisel lool kurtisaan Marie Duplessis'ist. Kuid läbiaegade üks tuntuim ooper algas tõelise skandaaliga. Samal ajal kui Verdi kirjutas ,,La Traviatat'' oli tal käsil ka ooper ,,Trubaduur'' ning mõlemad ooperid pidid esietenduma ainult paari nädalase vahega. Nii läkski tal ,,La Traviata''
väga kergesti end kujutelmas 19. saj. keskpaikka viia. Väga palju aitasid kaasa ka muusikalised teosed. Minu lemmik muusikaline teos oli ,,Libiamo ne' lieti calici" (,,Joogilaul"). Laul kõlas I vaatuses, Violetta ja Alfredo laulsid duetti. Kõiki laule lauldi üsna kõrgetelt nootidelt. Mulle tegelikult ei meeldinud need liiga kõrged noodid, kuid ilmselt poleks ooper see, mis ta olema peab, kui poleks neid kõrgeid noote. Mõne inimese hääleulatus on küll uskumatu. ,,La Traviatat" vaadates tundsin ma teist korda elus, et näen laval tõelist kunsti ning näitemängu. Eelmisel kevadel käisin Inglismaal muusikali ,,Chicago" vaatamas. See oli samuti mõnus elamus. Etendus oli väga hästi läbi mõeldud, muusikalised teosed olid oivalised, kostüümid ja dekoratsioonid olid säravad ja uhked. Kõik oli täpselt selline nagu mina kultuurset meelelahutust ette kujutan. Teater Ugala etendused tunduvad kahe eespool mainitud etenduste kõrval väga "lihtsad"
Vello Pähn lõpetas 1981. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, õppis samas orkestridirigeerimist Roman Matsovi käe all ning jätkas aastatel 19811986 õpinguid Leningradi Konservatooriumis Arvds ja Maris Jansonsi juhendamisel. Oli Rahvusooper Estonia dirigent aastatel 19821994. Alates 2012. aasta sügisest on Vello Pähn Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Ta on juhatanud arvukalt oopereid, sh Bizet' ,,Carmenit", Puccini ,,Madama Butterflyd", Verdi ,,La traviatat", Mussorgski ,,Hovanstsinat", Donizetti ,,Armujooki", Tsaikovski ,,Jevgeni Oneginit", Mozarti ,,Figaro pulma", Wagneri ,,Lendavat hollandlast", Gounod' ,,Fausti" jpt, samuti ballette Prokofjevi ,,Tuhkatriinut", ,,Othellot" Pärdi, Schnittke, Vasconcelose jt muusikale. ARVAMUS 8 Minule väga meeldis Luikede Järv. See oli väga kaasahaarav ja huvitav vaadata. Lavastus koosnes ka väga headest muusika kooslustest
Kulminatsioon A. H. Tammsaare epopöa ,,Tõde ja Õigus" Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H. Raudsepp (draama) prosaistid A. Mälk ja K. Ristikivi. See oli romaani kõrgaeg, mil senine olustikuline realism asendus psühholoogilise realismiga. o Teater ja muusika Leedu o Ooperite- ja draamateatrite avamine Kaunases, mis hiljem ühendati Riiklikuks teatriks. 31.dets 1920 nägi publik esimest professionaalset ooperilavastust C. Verdi ,,Traviatat". Lavastuse juht oli laulja K. Petrauskas. 1925 etendus esimene ballett. Läti o 1919.a avati Riias Rahvusteater. Samuti hulk teisi teatreid. Kutselised teatrid olid peaaegu kõigis suuremates linnades. Rahvusvahelise tuntuse pälvis dirigent T. Reitersi juhitud Riia Ooperiteater, millest sai alguse nii läti algupärane ooper kui ka ballett. Eesti o Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, koos kolme suure kutselise teatriga Estonia,
annaabi.ee 
