Pisa ristimiskirikut hakati ehitama 1153. a. Mõeldud kaheksanurkse ehitisena, aga kujunenud hiljem praktiliselt täiesti ümmarguseks. Ülemine osa hoonest on juba gooti ajastul kujundatud. Kuplitaoline katus lisati 1358. Hoone sisemuses leidub võluvaid renessanslikke detaile. Mainzi toomkirik Mainzi toomkirik valmis 1.saj., aga alates 1137.a. toimus ümberehitus, mille käigus võlviti. Võlvimine on tehtud "seotud romaani süsteemis"-- kõik traveed on ligikaudu kvadraatsed (ruutjad) ,iga kesklöövi travee kohta tuleb kaks külglöövi traveed. Külglöövid on kaks korda kitsamad kui kesklööv. Hiljem sama printsiibi järgi palju romaani kirikuid Saksamaal. Selles kirikus esineb läänekoor, keskaegne ilme kõige paremini säilinud idaosas ja sisearhitektuuris.
alistumist hakati ehitama Valjala kirikut,mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. Ridala kirik Muhu Kirik Enamasti Kindlusliku Välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid 13.sajandi lõpul või 14.sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka mandi lääneranna lähedal. Saare-Lääne piiskopkonnas levis ka lihtsam ühelöövilise ilma koorita kiriku tüüp,mille puhul kirkuhoone koosneb kolmest traveest ja idapoolset traveed kasutati koorina. Lääne-Eesti kirkiutel aga,algselt puudusid tornid,kuid mitmele neist on hiljem torn juurde ehitatud. Haapsalu piiskopilinnuse kirik Va l j a l a k i r i k Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid,kus Kesk-Eesti võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga,kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Vanimad kodakirkud on Ambla ja Koeru.
ehk saalkirikuid ja kodakirikuid see on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Sisearhitektuur. Vanemad kirikud lameda laega palklagi. Võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandist silindervõlv ja ristvõlv. Võlvide lõikumiskohal servjooned, need jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kahe lõikuva silindervõlvi osaga kaetud nelinurkset ala nimetatakse traveeks. Romaani süsteem ühele kesklöövi traveele vastab 2 külglöövi traveed. Traveesid eraldavad üksteisest vööndkaared. Tugedena kasutab romaani arhitektuur piilareid (ümmargused, kandilised). Need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Kesklöövi müürid jagunevad kolme horisontaalsesse ossa: 1. alumisel korrusel monumentaalsed kaared arkaadid, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest. 2. teise korruse moodustab külglöövide peal olev galerii empoor avaneb kaartena
Interjöör. Notre Dame de la Grande kirik Poitiers's. 11. saj. Saint Sernini katedraali Toulouse'is. 1080-1096. Saint Pierre kirik Angouleme'is. Nelitistorn. 1101-1128. Läänefassaad. Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101-1128. Interjöör. Erandlikult on traveed kaetud Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's. u. 1180-1190. Tornlinnus, nn. donjon Dinant'is. kuplitega. 11.-14-.saj. Ristvõlvidega kaetud kesklööv. Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's Burgundias, Prantsusmaal. 12. saj algus. Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's Burgundias.
enam jõulisust nende suured mõõtmed (näiteks on Speyeri toomkiriku pikkus 133 m). Võimsad nelitistornid , läänefassaadi tornid ning transeptidega külgnevad paaristornid rõhutavad kirikute kompaktset ja suletud mahtu, olles samal ajal kooskõlas ka suurema ruumilise avarusega interjööris, mis on Speyeri ja Mainzi toomkirikus. saavutatud seotud võlvide süsteemi kasutamisega (külglöövid on kesklöövist kaks korda kitsamad; iga kesklöövi travee kohta tuleb kaks külglöövi traveed).. Mainzi toomkirikul, mis on pühendatud kahele pühakule, on kaks koori. Wormsi toomkiriku kahe transepti, kahe koori ja kuue torniga basiilika ehitamisel on jälgitud nii Speyeri kui ka Mainzi skeemi. Välisseinad on neil kirikutel vähe liigendatud: kasutatud on kaarfriisi, liseene, petikkaari, Wormsi toomkirikus ka siksakfriisi. Neile, nn. "imperaatorlikele" kirikutele on paljuski lähedane Maria Laachi abtkonnakirik (11.saj. lõpp, 12.saj
annaabi.ee 
