incisura Raidalis - KODARLUUSÄLK tuberositas ulnae KÜÜNARLUU KÖPRUS -krobeline circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK radius - KODARLUU caput radii - ÕLAVARRELUU PEA collum - KAEL tuberositas radii - ÕLAVARRELUU KÖPRUS circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK processus styloideus - TIKKELJÄTKE margo ant. et interosseus - SERV ossa manus - RANDMELUU ossa carpi - os scaphoideum - LODILUU os trapezium - TRAPETSLUU os lunatum - POOLKUULUU os trapezoideum - TRAPETSOIDLUU os triquetrum - KOLMKANTLUU os capitatum - PÄITLUU os pisiforme - HERNESLUU os hamatum - KONKSLUU ossa metacarpi I-V KÄMBLALUU ossa digitorum manus - SÕRMELUUD pollex, - PÖIAL index, - NIMETISSÕRM digitus medius, - KESKMINE SÕRM digitus anularis, - SÕRMUSESÕRM digitus minimus - VÄIKESÕRM phalanx proximalis, - PÕHILÜLI media, - KESK distalis -LÕPP Vaagnavööde - Pelvis - VAAGNALUU ossa coxae - puusaluud os ilium - NIUDELUU acetabulum - PUUSA ?????
8) mis moodustavad spinaalsegmendi, palju neid on iga närvipaar koos vastava seljaaju hallaine osaga; inimesel on 31 paari spinaalsegmente: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 9) otsaju telencephalon’i jaotus (2) 1. poolkerad 2. kommissuurid 10) mis moodustavad otsaju õõne, selle osad külgvatsakesed, selle osad: 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 11) millise aju osa juurde kuuluvad: nucleus caudatus, corpus trapezoideum nucleus caudatus - otaju corpus trapezoideum - tagaaju 12) mille kaudu ja kuhu läheb liikvor subarahnoidaalruumist granulationes arachnoidales’te vahendusel venoossüsteemi 13) keskaju jaotus (2) millised ekstrapüramidaalsüsteemiga soetud tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri - nucleus ruber ja substantia nigra 14) mille kaudu on III vatsake ühenduses IV vatsakesega IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali
- Kaheteljeline Kesk-randmeliiges (art. Mediocarpea) - Paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel Moodustuvad funktsionaalselt ühtse terviku Liigutused: - käe fleksioon (palmaarflesioon) / ekstensioon (dorsaalfleksioon) - radiaaldeviatsioon (abduktsioon)/ulnaardeviatsioon (aduktsioon) 2, 3 Karometakarpaalliiges (art. Carpometacarpea 2, 3) - Moodustuvad 2 ja 3 metakarpaalluu ja randme luude 9os trapezoideum ja os capitatum) distaalse rea vahel - Lameliigesed - teljetud 1, 5 ja 4 karpometakarpaalliiges 9 - Moodustuvad 1, 5, 4 metakarpaalluu ja randmeluude vahel (trapezoideum ja os hamatum) - Sadulliigesed - Kaheteljelised Pöidla karpometakarpaalliiges - Liigutused: fleksioon/ekstensioon (fron tasa); sagitaaltasapinnaline e palmaarne
Maitsmistee Esimese neuroni keha VII, IX, X närvi tundeganglionis. Teise neuroni keha VII, IX, X närvi nucleus gustatorius´es. Lõpeb gyrus postcentralis´e alumises osas. Kuulmistee Esimese neuroni keha ganglion cochleare. Teise neuroni keha nucl. cochlearis ventralis et dorsalis´es. Teise neuroni aksonid ristuvad vastaspoolele ja lähevad corpus trapezoideum´i koostisse. Kolmanda, neljanda neuroni kehad nucleus corporis trapezoide´is, lemniscus lateralis´e tuumades, corpus geniculatum mediale´s, colliculus inferior´is. Lõpeb gyrus temporalis sup.‐s. Vestibulaartee Esimese neuroni keha gangl. vestibulare. Teise neuroni keha nervus vestibularise tuumades. Teise neuroni aksonid võtavad osa paljude
- Lühike pea reieluu tagapind Pindluupea F: 1. Puusaliigeses painutab taha 2. Põlves painutab ja roteerib välja 42. Nimeta küünarliigese sidemed (3) 1. Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Randmeluud (ossa carpi) (8) Lodiluu os scaphoideum, Kuuluu os lunatum, Kolmkantluu os triquetum, Hernesluu os pisiforme,Trapetsluu os trapezium, Trapetsoidluu os trapezoideum, Päitluu os capitatum, Kontsluu os hamatum Kämblaluud (ossa metacarpi) (5) Sõrmeluud (ossa digitorum phalanges) (14) pöidlal kaks sõrmelüli, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2. Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Ette lordoos Taha küfoos Küljele skolioos Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos (kaelas ka). 3
- dorsaalpind (C2) võtab osa koos piklikajuga IV vatsakese põhja moodustamisest - pedunculus cerebellaris medius – V kraniaalnärvi väljumiskohast lateraalsemalt läheb sild üle keskseks väikeajujalakeseks (AB3) SISEEHTIUS: DORSAAL- JA VENTRAALOSA (PIKLIKAJU SAMANIMELISTE OSADE JÄTKED) DORSAALOSA - fülogeneetiliselt vanem – aksiaalosa - sisaldab alaar- ja basaalplaadi materjali Tuumad Trapetskeha hallaine - corpus trapezoideum (C4) – paikneb vahetult ventraalosa taga - koosneb kuulmisimpulsse juhtivatest närvikiududest väikestest hallaine kogumikest - närvikiudude ümberlülitustuumadest – nucleus olivaris superioris (C5), nuclei corporis trapezoidei (C6) - trapetskeha kiud ristuvad keskjoonel ja lähevad üle lateraalsilmuseks – lemniscus lateralis (BC7) - lateraalsilmuse kiudude vahel on samuti hallaine – nuclei lemnisci lateralis Kraniaalnärvide tuumad
annaabi.ee 
