VI eemaldajanärv on motoorne. Innerveerib silmamuna külgmisi lihaseid, võimaldab vaadata külgedele. VII näonärv on seganärv, Toimib näolihastele. VIII tasakaalu-kuulmisnärv on sensoorne närv, juhib kuulmis- ja tasakaaluärrituse pea- ja seljaajju; IX keeleneelunärv on seganärv, Innerveerib keele ja neelu piirkonda. X uitnärv on seganärv, Juhib kogu siseelundite talitlust. XI lisanärv on motoorne. Toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele; XII keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt keskkonnas toimuvatale muutustele.(ei allu inimese tahtele). Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline 171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom
VI eemaldajanärv(motoorne)- innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast VII näonärv(motoorne)- innerveerib kõiki näo miimilisi lihaseid ja osaliselt kaelalihaseid VIII esiku- teonärv(sensoorne)- juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju IX keeleneelunärv(seganärv)- innerveerib keele tagaosa limaskesta, tagab maitsetundlikkuse X uitnärv(seganärv)- juhib enamike siseelundite tööd XI lisanärv(motoorne)- toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid 169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine Närvisüsteem, mille poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveerib peamiselt siseelundeid. Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. Jagunemine: - sümpaatiline osa(aktiivne olek) - parasümpaatiline(puhkeseisund) 170
VI eemaldajanärv(motoorne)- innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast VII näonärv(motoorne)- innerveerib kõiki näo miimilisi lihaseid ja osaliselt kaelalihaseid VIII esiku- teonärv(sensoorne)- juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju IX keeleneelunärv(seganärv)- innerveerib keele tagaosa limaskesta, tagab maitsetundlikkuse X uitnärv(seganärv)- juhib enamike siseelundite tööd XI lisanärv(motoorne)- toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid 169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine Närvisüsteem, mille poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveerib peamiselt siseelundeid. Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. Jagunemine: - sümpaatiline osa(aktiivne olek) - parasümpaatiline(puhkeseisund) 170
Uitnärv läheb oma motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele alguskohast kaugele: kõhu- parasümp. kiud: kilpnäärmele, müokardile, söögitorule, ja rinnaõõnde, kõigisse peabronhidele, maksale, põrnale, kõhunäärmele, maole, suurtesse elunditesse. peen- ja jämesoolele, neerudele XI LISANÄRV m. sternocleidomastoideus, trapetslihasele N. ACCESORIUS XII KEELEALUNE NÄRV keel, kaela eesmise grupi lihased N. HYPOGLOSSUS Eksamil V, VII, X, teistelt nimetus ja mida teevad. 16 KÕRGEM NÄRVITALITLUS ● suuraju koore tegevus, seotud lähimate koorelauste tuumadega Tingimatud refleksid ● tahtele allumatud ja pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid
corticospinalis jämedam-algab vasakust gyr.precentralisest • Tr.corticonuclearis- ajutüve KN tuumadele • näo miimilistele lihasteleVII • Tr. corticospinalis- s/a eessarve motoorsetel tuumadele kõige kiirem ja otsesem tee! • trapetslihasele ja peapöörajalihaseleXI • keelelihasteleXII LIIGUTUSTE ÕPPIMINE • Iga uus õpitav liigutus toimub esmalt püramidaaltrakti kaudu
annaabi.ee 
