Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul. 4. keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad ümber silindri. Sõltuvalt niitide arvust jagatakse keermed ühekäigulisteks ja
(näit.M8). Väiksemaga peenmeeterkeermeteks ja nende tähises näidatakse ka keermesamm (näit. M10x1). Silindriline torukeere (G) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 55°). Kuna tähis annab tinglikult toru siseläbimõõdu, kirjutatakse see vastu keermeharja kontuuri suunatud viitejoone laudile. Trapetskeere (Tr) on trapetsikujulise profiiliga (külgedevaheline nurk 30°), millele lisatakse keerme välisläbimõõt, keerme käigupikkus ja sulgudesveel keerme samm (näit. Tr20x4(P2)). Trapetskeermel võib olla mitu rööpset keermeniiti. Niisugust keeret nimetatakse mitmekäiguliseks. Keerme käigupikkus näitab telgsuunalist edasinihet kruvi ühe täispöörde jooksul, keermesamm aga kõrvuti asetsevate keermenütide vahekaugust. Seega tuleb käikude arvu (keermeniitide arvu) leidmiseks keerme käigupikkus jagada keermesammuga. Kuna standardse keerme kõiki mõõtmeid saab võtta vastavaist tabeleist, siis konkreetse keerme tähise määramiseks tehakse esiteks kindlaks keerme
välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed (joon. 137a), ruudu- ja trapetsikujulised (joon. 137b,c), tugi- ja ümarkeermed (joon. 137d,c). Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul. 4. keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad ümber silindri. Sõltuvalt niitide arvust jagatakse keermed ühekäigulisteks ja
Kruvidel kasutatakse enamasti trapets-, tugi- või ümarkeeret. tööpind = 30 = 3 = 30 a) b) c) Sele 20.2. Keermeprofiilid. a) trapetskeere, b) tugikeere, c) ümarkeere. Trapetskeermel on profiilinurk 30, töökürgus 0,5P (P – keerme samm). Trapetskeere on standarditud läbimõõduvahemikus d = 10 ... 320 mm, kusjuures samm P = 1,5 ... 48 mm. Keerme tingtähisesse kuuluvad tähed Tr, nimiläbimõõt ja keerme keskläbimõõdule määratud tolerantsivälja tähis. Tugikeeret, mille profiil on ebasümmeetriline trapets tööpolle kaldenurgaga 3 ja profiilinurgaga 30, kasutatakse suure ühesuunalise jõu edastamiseks, näiteks kruvipressides, tungraudades jm.
annaabi.ee 
