alates 1990.aastast luksuskaupade kontserni LMVH (Lous Vuitton Mot Hennessy) LVMH kontsern, mille alguseks võib lugeda 1854.aastat, tootab ja turustab parfüüme ja kosmeetikat, veine ning piiritusjooke, moe- ja nahktooteid ning ehteid ja kelli. Muutused peale 1957.aastat Pärast C.Diori surma võttis moemaja juhtimise kolmeks aastaks enda peale tema õpilane Yves Saint Laurent. Oma esimeses kollektsioonis esitles ta trapetsikujulist joont. Boussaci saatuslik viga Rahastaja Boussaci jaoks oli Y.S.Laurent liiga avangardistlik. 1960.aastal pani Boussaci tema asemele Marc Bohani. Parem kui seda poleks tehtud, sest Yes Saint Laurentsist sai üks 20.sajandi tähtsaim moelooja. Positsioonilt oli ta kohe oma õpetaja C.Diori järel. Dior lühiinfo Õiguslik vorm: · aktsiaselts Ettevõtte asukoht: · Pariis Majandusvaldkond: · mood
sinililleni,fuksiapunane, sidrunikollane, puukoore-pruuni erinevad varjundid ja murtud külmad toonid. Kangad: kerged, elastsed, drapeeritavad. Ansamblit täiendavad kübarad, käsitskud. Kübarad: väiksemad, valitsevvorm panama(ülespoolepainutatud äärtega) Boolero(laia sirgeärega) ja barett. Jalatsid: Konts madal, kinganina pisut nürinenud(ovaalne,sõrmeküünetalised) Käekotid: mõõtmetelt vähenenud, eelistatakse täisnurkset või trapetsikujulist vormi, tagasihoidliku väljatöötlusega. Selle hooaja mood paistab silma propotsioonide ilmekusega, lihtsuse ja vormipuhtusega. Suvel kanti päevitusülikonda, trikood, millepeal oli kittelkleit või eestnööbitatav seelik.Materjalideks oldi popliin,bjass, panama ja muud puuvillased riidesordid. Värvid olid sinised, türksinised , erksa rohelised ja kollased,värske valge. 4.5 1964-1965. Kanti laiemaid riideid, näiteks mantlid olid sirge lõikega ja tundusid eriti lohvakad.
Suuremaid ja plaanistruktuurilt keerukamaid 1980.aastate alguses uusehitisi Tartus, asukohatingimusi orgaaniliselt arvestava lakoonilise mahutektooniga ja jõuliselt plastilise vormiga maja. Pikk ja suhteliselt madal hoone paikneb Emajõe ürgoru veerul. Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone Kreudzwaldi 5 on suur ja keerulise plaanistruktuuriga hoone. Pikk hoonemaht on kujundatud kahest tiivast, mille vahele jääb kolm trapetsikujulist siseõue, nende umber on paigutatud auditooriumid, kateedrite ruumid ja laborid. Pormeistri käekirjale iseloomulikud siseõued on jäänud siin mõnevõrra formaalsuseks, nende ainus funktsoon on valgustada maja sisemuses paiknevaid ruume. Kreutzwaldi tänava poolset pikka fassaadi liigendavad ümaralt eenduvad akendeta trepikojad, vähest valgust saavad need astmelise lae piludest. Seevastu tagakülje trepikodade suurtest akendest avanevad kaunid vaated Emajõe ürgorule
Veejuhtme ristlõike kuju valikul taotleme seda, et ta oleks vajaliku läbilaskevõimega ja püsiv. Väiksemate kraavide ristlõige on tavaliselt trapetsikujuline. Suurema valgalaga veejuhtmetel võib see olla lisaks trapetsile ka kas ringi või parabooli segment või liitprofiil. Kõige levinum on trapetsikujuline profiil, sest seda on kõige lihtsam projekteerida, kaevata ning kontrollida kaevatud profiili õigsust. Trapetsikujulist ristlõiget ei saa kasutada suurte vooluhulkade korral, sest kraavi põhja laius tuleks võtta sügavusega võrreldes liiga suur ja ristlõige muutuks hüdrauliliselt ebasoodsaks. Ka ei ole tihti võimalik sügavust suurendada. Hüdrauliliselt ebasoodus profiil suurendab aga asjatult kaevetööde mahtu. Nendel põhjustel peetakse trapetsikujulist ristlõiget sobivaks vaid suhteliselt väikese valgalaga (kuni 50 km2) jõgede reguleerimisel.
annaabi.ee 
