nende populaarsust veelgi. 1967. aastal sai The Beatles esimeseks ülemaailmses teleülekandes esinenud ansambliks (looga "All You Need Is Love"). Sama aasta augusti lõpus suri nende mänedžer Brian Epstein väidetavalt uimastite üledoosi tõttu. See sündmus halvendas oluliselt biitlite finantsilist olukorda ning tekitas järjest kasvavaid bändisiseseid pingeid. 1968. aasta alguses suundusid biitlid Indiasse Rishikeshi Maharishi Magesh Yogi’lt transtsendentaalset meditatsiooni õppima. Samal aastal plaadistatud duubelalbumil "The Beatles" (sai tuntuks ka kui The White Album) avaldusid esimest korda ansamblisisesed tõsised vastuolud. Bändi viimane avalik esinemine toimus 1969. aasta jaanuaris Londonis Apple’i peakorteri katusel albumi "Get Back" salvestussessiooni ajal. Mitmete arusaamatute tõttu jäi selle sessiooni käigus salvestatud materjal riiulile ning avaldati alles 1970. aastal "Let It Be" nimelisel albumil. Suuresti tänu
kriitikute imetluse ja kasvatasid nende populaarsust veelgi. 1967. aastal sai The Beatles esimeseks ülemaailmses teleülekandes esinenud ansambliks (looga "All You Need Is Love"). Samal aastal suri nende mänedzer Brian Epstein väidetavalt uimastite üledoosi tõttu. See sündmus halvendas oluliselt biitlite finantsilist olukorda ning tekitas järjest kasvavaid bändisiseseid pingeid. 1968. aasta alguses suundusid biitlid Indiasse Rishikeshi Maharishi Magesh Yogi'lt transtsendentaalset meditatsiooni õppima. Starr lahkus Indiast nädal peale saabumist, McCartney kuu aega hiljem. Kogu reis lõppes kolm kuud peale saabumist fiaskoga kinnitamata andmetel üritas Maharishi üht naisõpilast võrgutada ning biitlid ja nende kaaskondlased lahkusid. Peale naasmist lõid Lennon ja McCartney Apple Corps nimelise altruistliku äriühingu, mille eesmärk oli nende sõnade kohaselt "lääneliku kommunismi" loomine ja edendamine
sellega aga jaguneb transtsendentaalne põhiküsimus neljaks eraldi küsimuseks: (§ 5) 1. Kuidas on võimalik puhas matemaatika? 2. Kuidas on võimalik puhas loodusteadus? 2 3. Kuidas on võimalik metafüüsika üldse? 4. Kuidas on võimalik metafüüsika kui tedaus? Antud referaadis käsitlen ülevaatlikult kahte esimest transtsendentaalset põhiküsimust, mis on seotud näimise ja aru vahekorraga. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses", kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks". Tunnetada saabki ainult nähtumusi nagu nad meile meie meeleorganite läbi on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Näiteks me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on
“vormi” ehk tunnetuse võimalikkuse tingimust, niisiis “transtsendentaalselt”. Kui mina, subjekti ja teadvust (nagu eelnevatest selgitustest nähtub, tähendavad need mõisted antud seoses sedasama) mõeldakse kogemuse võimalikkuse tingimusena, siis ei ole sellega 4 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. “ettekujutatud midagi muud, kui mõtte transtsendentaalset subjekti = x, mida saab tunnetada üksnes nende mõtete kaudu, mis on tema predikaadid, millest meil aga, kui teda neist eraldada, ei saa olla mingit mõistet”. Ta ise on “lihtne ja sisust täiesti tühi ette- kujutus […], mille kohta me ei saa isegi ütelda, et ta oleks mõiste, vaid võime ütelda üksnes seda, et ta on pelk teadvus, mis kõiki mõisteid saadab” (A 345 / B 404). Niisugune
kogemusele eelnevat, seda alles võimaldavat". Filosoofia jagunemine aisteetikaks ja loogikaks rajaneb sellel, et inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. Mõlemaid tuleb uurida kuivõrd nad sisaldavad a priori elemente. Aistetika ei tohi ära segada mitte "esteetikaga" - "õpetusega ilusast " vaid see on "õpetus meelelistest tajudest". 2. TRANSTSENDENTAALNE AISTEETIKA Selle pealkirja all mõistetakse: Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalset uurimust. Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjutab, olla mõjutatud (afitseeritud). Meeled ja üksnes need, vahendavad meile aistinguid , s.t. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Esimesel silmapilgul näib selline üksikkaemus , ütleme näiteks roos, edasi mitteanalüüsitav viimane olevat, milleni me oma tunnetusprotsessi jaotamise teel jõuame. Kriitiline uurimus aga näitab, et see ei ole nii, juba selle kujutluse tekkel on mängus
Ei saa olla seadet, mis ennast uurib, tekib lõputu regress. Uurija ei saa olla uuritav. 25 Me peame lihtsalt uskuma, et see meie tunnetuse alus on adekvaatne. Tunnetades ma ei tea, kes ma kui tunnetav jõud selline olen, kuid samas pean ma uskuma, et ma, ise, iseenda jaoks tunnetamatu, harmoniseerun sellega, mida ma tunnetan. (Subjekti- tunnetusobjekti draama.) WILHELM JOSEPH VON SCHELLING (1775 - 1854) Schelling täiendas Kanti rajatud transtsendentaalset idealismi teesiga, et on vaja kahte filosoofiat: subjektiiv-set filosoofiat, mis tegeleb tunnetava objektiidentiteedi ja vabaduse probleemidega ja objektiivset filosoofiat, mis tegeleb loodusliku maailma probleemidega. Tähtsaimaks ülesandeks on näidata nende kahe filosoofia harmoonilist kooskõla, looduse ja intellekti kooskõla. Vaimu ja looduse süntees tuleb kõige selgemalt ilmsiks esteetilises kogemuses.
annaabi.ee 
