9.2. . Süsivesikute imendumine Süsivesikud saavad imenduda ainult monosahhariididena, nende lõplik hüdrolüüs toimub hariäärise oligosahharidaaside toimel. Oligosahharidaase on rohkem tühisooles, vähem duodeenumis, iileumis. Hüdrolüütilise lõhustumise lõpp-produktid on glükoos, galaktoos ja fruktoos. Glükoos, mannoos ja galaktoos resorbeeritakse läbi valendikupoolse hariäärise membraani aktiivselt sümpordis Na+-ga. Transporteriks on seejuures SGLT1 (sodium glucose transport protein 1). SGLT1 transpordib korraga 2 Na+ iooni ja 1 glükoosi või galaktoosi. Fruktoos imendub läbi sama membraani passiivselt kergendatud difusioonil transporteri GLUT 5 abil kontsentatsiooni gradiendi tõttu. GLUT5 paikneb ainult sole hariäärisel ning teised suhkrud teda ei blokeeri. Kui glükoosi ja galaktoosikontsentratsioonid soolevalendikus on väga suured (pärast
Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani tsütoskeletiga moodustavad rakuliiduseid kinnitavad rakud ekstratsellulaarse maatriksi külge retseptoriks olemine .2 tüüpi teiste rakkude ära tundmine keemiliste signaalide äratundmine transporteriks olemine carriers-glükoos ja aminohapped channels-vesi ja ioonid. Na+ ja K+ läbi mõlema ensümaatiline funktsioon- nt peensooles peptiidide ja süsivesikute lagundamine. Fosfolipiidide hüdrofiilsed pead on suunatud väljapoole ning hüdrofoobsed sabad sissepoole.Sellised ained on AMFIFIILID. Neil on glütseroolist „selgroog“, mille küljes kaks rasvhappe molekuli ning üks fosfaatrühm. Pea- fostaatrühm+glütserool.
E. coli puhul transporditakse sel viisil rakku ligikaudu 40% substraatidest. Seda süsteemi nimetatakse ka osmootse shoki tundlikuks (shock sensitive) transportsüsteemiks. See süsteem ei toimi rakkudes, millel on osmootne shokk, kus välismembraan on muutunud läbilaskvaks ja selle kaudu saavad väluda periplasmaatilised valgud. Sellesse alajaotusesse kuulub ka transpordisüsteem, mida inglisekeelses terminoloogias tuntakse "traffic ATPases" nimetuse all. Üheks detailsemalt uuritud transporteriks on histidiini permeaas. Histidiini permeaasi moodustavad histidiini siduv valk HisJ ning 3 membraanseoselist valku HisQ, HisM ja HisP. HisP on ATP-ga seonduv valk. Kui HisJ seondub histidiiniga, muutub tema konformatsioon ning HisJ interakteerub membraanseoseliste valkudega. Histidiini translokatsiooni käigus läbi HisQ ja HisM baasil moodustunud poori toimub ATP hüdrolüüs. Histidiini permeaasi abil tuuakse rakku ka arginiin ja ornitiin, mis on seondunud HisJ-le analoogilise valguga.
transporditakse doonorrakust retsipientrakku, siis praeguseks on kindlaks tehtud, et DNA kantakse üle tüüp IV sekretsioonisüsteem (T4SS) abil. Seega, sugupiili on tüüp IV sekretsioonisüsteemi üks alamklass. T4SS abil ei kanta sihtmärkrakku mitte ainult DNA-d, vaid ka toksiine ja efektorvalke. Konjugatsiooni mudeliks on praegu võetud Agrobacterium tumefaciensi T4SS, mis koosneb 12 valgust VirB1-11 ja VirD4 , mis assambleerub eraldiseisvaks suureks membraanseks transporteriks. T4SS on üks kuuest suurest sekretsioonisüsteemist, mida kasutavad G(-) bakterid mitmesuguste molekulide transportimiseks. T4SS on suur trasnportsüsteem, mis ulatub läbi raku sisemise ja välimise membraani. T4SS on jaotatud klassidesse erinevatel põhimõtetel. Ajaloolised klassifikatsioonid: 1. Plasmiidide mittesobivusgruppide järgi: 1. F-tüüpi piilid Sugupiili 2-20 m pikk, painduv, konjugatsioon nii vedelikus kui tahkel pinnal, F-plasmiid; 2. P-
annaabi.ee 
