kaupadega. TRANSPORDISÜSTEEMI EFEKTIIVSEL KASUTAMISEL: 1) Transpordikulude ja laokulude samaaegne langus ei ole teostatav. 2) Liigne kokkuhoid transpordi kuludes võib halvasti mõjuda veofirma konkurentsivõimele. 3) Veokulude langust tuleks vaadelda ettevõtte logistika strateegia osana. VEDUDE JAGUMINE SÕLTUB: 1) Geograafiline tegur- hea geograafilise asendiga riigil veokulud madalamad. 2) Majanduslik- intensiivse majandusliku tegevusega piirkonnas transpordivajadus suur. 3) Poliitiline- suhted teiste riikidega. VEDUDEKS KASUTATAVA TERRITOORIUMI JÄRGI JAOTATAKSE KAUBAVEDUSID: 1) Rahvusvahelisteks ehk riikidevahelisteks vedudeks- jaotatakse omakorda eksport- ja importvedudeks ning transiitvedudeks. 2) Riigisisesteks vedudeks ehk kodumaavedudeks KAUPADE AJUTINE LADUSTAMINE ON LUBATUD 3 TÜÜPI KOHTADES: 1) ajutise ladustamise koha loaga kaetud kohad. 2) tolli poolt heakskiidetud kohad. 3) tolli poolt määratud kohad
· tänava esteetika: tänava väljanägemine sõltub peamiselt hoonestuse väljanägemisest · tänav on ka kui hoonete paiknemise arvestusühik (aadress sõnastatakse tänava kaudu) · hoonestus tänava joonel ja ruudustikukujuline tänavatevõrk nn vundament linnastruktuurile läbi ajaloo sest ruudustiklinna tänavatevõrk ja maakastutus on kõige paindlikum (ruudustik struktuur on kestev funktsioon muutuv) linna areng geograafiline asend + looduslikud tingimused + transpordivajadus + ühiskonnakorraldus + poliitika + religioon = majad tänava ääres Linna puhul on olulisim püsiv infrastruktuur tänavatevõrk funktsioonid muutuvad, kuid tänavad jäävad sajanditeks (tänavate eluiga on ajaloo kestel olnud mitu korda pikem kui nt hoonetel) Linna plaani vaadati ja käsitleti lähtudes samast esteetilisest, religioossest ja funktsionaalsest vaatenurgast kui hoone plaani. Ajalooline lähtekoht linnaplaneerimisele nn klassikaline linnakujundusprintsiip:
'l> Konsultatsiooniteenused. Uute projektide väljatöötamine klientidega. Näit. rõivatootja töötab koos ekspedeerijaga välja transpordimooduse pealisrõivaste veoks rippuvas asendis, nende kortsumise vältimiseks. Euroopa Liidus kaasajai transpordisüsteeme mõjutavad faktorid: 1. Logistilise süsteemi ümberrestruktureerimine Tootmisettevõtete arvu vähenemine. See-eest on alles jäävad suuremad Kasvav tootmisettevõtete spetsialiseerumine. Suurem transpordivajadus Tootmise ruumiline kontsentratsioon (tootjad ja tarnijad rajavad oma ettevõtted lähestikku (Smart näide) Suuremad, kontsentreeritumad, kuid suurema veokaugusega kaubavood Laovarude ruumiline kontsentratsioon (väiksem arv suuri keskladusid). Suurem nõudlus transpordi järele 2. Tarneahelate ümberkujundamine Tootmise vertikaalne desintegratsioon. Tarneketi moodustavad omavahel eraldatud ettevõtted, suurem transpordivajadus Ainuhanke (single sourcing) praktika levik
Suure territooriumiga riikides (Hiina, India, Venemaa jne), kus maanteede kvaliteet ja läbilaskevõime ei ole rahuldav, kasutatakse ulatuslikult raudteetransporti. Majandusteguriteks on majanduse arengutase ja sellest tulenev transpordinõudlus. On tava- pärane, et intensiivse majandustegevusega tihedalt asustatud piirkondades on transpordivajadus suurem kui vähese majandustegevusega hõredalt asustatud regioonides. Majandusarengu tasemest sõltub näiteks õhutranspordi ja kombineeritud vedude kasutamine. Poliitilised tegurid on riiklik transpordipoliitika, suhted teiste riikidega ja vahel ka riigi kaitsevajadused.
annaabi.ee 
