ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- kogu maailma haarava majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine side- ja transporditehnoloogia arengu tulemusena Globaliseerumine vajalik: 1.Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö 3.Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine 4. Pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustöö · Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid
valdavalt logistiliste kulutuste struktuuris; 2) transport mõjutab arvestatavalt tellija põhitegevuse kulusid. Omanduse alusael jaotuvad transpordivahendid: 1) üldkasutatav transport (transporti osutatakse ärilistel alustel), 2)transpordivahendid kuuluvad kauba omanikule, kes kindlustab vajalikud veosed kauba saajale. Logistika põhilised organisatsioonilised ülesanded transpordiga kindlustamisel on: 1) kohaleveo transporditehnoloogia valik, 2) vedaja valik, transpordi liigi valik, transpordi vahendi tüübi valik., 3) veo kooskõlastamine töö tingimustega, 4) veose paigutamine transpordivahenditele, 5)veomarsruutide määratlemina, 6)veose säilivuse kindlustamine, 7) erinevate transpordivahendite kooskõlastamine eri veoste korral. Veose omanik/hankija kasutab kahte põhilist vedamise viisi: 1)MULTIMODAALNE (veose vedamine transpordivahendi mitme liigiga, 2) UNIMODAALNE (veose vedamine ühe
Hoolimata nendest väga negatiivsetest mõjuritest muutus Jaapan 25 aasta jooksul totaalselt purustatud majandusega maast maailma domineerivaks tootmismaaks. Sellise edu üheks võtmeteguriks loetakse hankeid ja logistikat. 9 Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 1970-ndatel järgmistel põhjustel: 1. Transpordikulude kasv. Traditsioonilised jaotusmeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust ning tõusid kütusehinnad. Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2
Hoolimata nendest väga negatiivsetest mõjuritest muutus Jaapan 25 aasta jooksul totaalselt purustatud majandusega maast maailma domineerivaks tootmismaaks. Sellise edu üheks võtmeteguriks loetakse hankeid ja logistikat. 9 Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 1970-ndatel järgmistel põhjustel: 1. Transpordikulude kasv. Traditsioonilised jaotusmeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust ning tõusid kütusehinnad. Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2
sihtturgudele toimetada. Hoolimata nendest väga negatiivsetest mõjuritest muutus Jaapan 25 aasta jooksul totaalselt purustatud majandusega maast maailma domineerivaks tootmismaaks. Sellise edu üheks vötmeteguriks loetakse hankeid ja logistikat. Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 70-ndatel järgmistel põhjustel: 8 1 . Transpordikulude kasv. Traditsioonilised distributsioonimeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust, tõusid kütusehinnad (1973, 1979). Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabfilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2
Tuleb liikuda rohkem kontseptuaalsele tasandile st Eesti ja kogu Läänemere tervikliku logistikasüsteemi tasandile, mis võtab arvesse globaalsete tarneahela muutusi ja sadamate ning nende tagamaade transpordiühendust ja transpordi tugiteenuste taset ja terviklikkust; Eesti jätkusuutlik sadamate ja transpordisüsteemi areng ei saa tugineda üksnes kohafaktori eelisele, püsiva konkurentsieelise loomine seisneb Eesti logistikasüsteemi terviklikul väljaarendamisel (infrastruktuur, transporditehnoloogia, operaatorid, teenidus-ja vahendusettevõtted, piiriületused jt). Eesti viimase kümnendi küllalt edukas transiitvedude teostamine on johtunud peamiselt Eesti transpordi-ja transiidiettevõtete heast konkurentsivõimest ja Vene Föderatsiooni oma sadamate vaegsuutlikkusest käsitleda masskauba eksporti. Neid asjaolusid toetas Eesti soodne geopoliitilise asend ja meie transpordiinfrastruktuuri ja superstruktuuri konkurentidest kiirem areng, mis oli
annaabi.ee 
