Keskkonna käsitlemine kõigi elanike rikkusena Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvalt Keskkonnakahjustuste vältimine Ettevaatlikkus keskkonda mõjutada võivate otsuste tegemisel Jäätmevaba tehnoloogia juurutamine Jäätmekoguste viimine miiniumini Jäätmete taaskasutamine Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Materjalide kvaliteedi parandamine, et tagada toodete pikem eluiga Läheduse põhimõtte järgimine, et transpordikulutused oleksid minimaalsed 3 1.2 Säästev eluviis Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. See, milliseid valikuid teed sa poest asju ostes või kodus elektrit ja vett tarbides on otseses sõltuvuses looduse puhtusega. Säästvaks võib nimetada eluviisi, mis ei ohusta tulevaste sugupõlvede vajadusi. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased
eemal. Samuti on oluliselt tõusnud tervise tõttu aktiivsest elanikkonnast väljajääjate hulk. Ka on tööturu seisukohast tõsine probleem Eesti elanikkonna hajaasustus ja väike mobiilsus. Paljudel on võimatu aktsepteerida mõtet, et vähemalt paarikümne kilomeetri kaugusel tööl käimine saab normiks. Praegusel hetkel raskendavad seda ühistranspordi vaikne hääbumine ning töölkäimiseks tehtavad ebanormaalselt suured transpordikulutused võrreldes töötasuga. Nii juhtubki, et mõttekam on jääda koju, sest tööl käimine ei tasu ennast ära. See aga tähendab omakorda, et kvalifikatsioon ei täiene ning pole ka lootust suuremapalgalist kohta saada. Nende probleemide lahendamisel on oluline roll kohalikel omavalitsustel: Eestimaal on kohalikke omavalitsusi, kes on tõsiselt tegelnud kodu ja töö vahelise transpordi organiseerimisega ning see on lõpuks töötavate inimeste maksude laekumise näol end vallale
noored pikemat aega tööturult eemal. Samuti on oluliselt tõusnud tervise tõttu aktiivsest elanikkonnast väljajääjate hulk. Ka on tööturu seisukohast tõsine probleem Eesti elanikkonna hajaasustus ja väike mobiilsus. Paljudel on võimatu aktsepteerida mõtet, et vähemalt paarikümne kilomeetri kaugusel tööl käimine saab normiks. Praegusel hetkel raskendavad seda ühistranspordi vaikne hääbumine ning töölkäimiseks tehtavad ebanormaalselt suured transpordikulutused võrreldes töötasuga. Nii juhtubki, et mõttekam on jääda koju, sest tööl käimine ei tasu ennast ära. See aga tähendab omakorda, et kvalifikatsioon ei täiene ning pole ka lootust suuremapalgalist kohta saada. Nende probleemide lahendamisel on oluline roll kohalikel omavalitsustel: Eestimaal on kohalikke omavalitsusi, kes on tõsiselt tegelnud kodu ja töö vahelise transpordi organiseerimisega ning see on lõpuks töötavate inimeste maksude
· Materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel Valmistoodang jaguneb põhi (selle saamisele on suunatud ettevõtte tegevus) - ja kõrvaltoodanguks (moodustavad tootmisprotsessi jäägid) Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus; koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustes ja muudest kulutustest (nt transpordikulutused) Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid mittetagastatavaid makse, nt toolimaks Tootmiskulutused sisaldavad toote tootmisega seotud kulutusi, nt materjal, tööjõukulud Muud kulutused- et viia varu tema asukohta ja seisundisse Netorealiseerimisväärtus- väärus, mille ma saaksin, kui ma praegu müüksin, millest on maha lahutatud müügitehinguga seotud kulutsed Kui netorealiseerimisväärtus on madalam kui soetusmaksumus, tuleb objekt alla hinnata!
kes on reeglina pikaajalised töötud ning kes sooviksid küll töötada ja oleksid selleks võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud. Ka on tööturu seisukohast tõsine probleem Eesti elanikkonna hajaasustus ja väike mobiilsus. Paljudel on võimatu aktsepteerida mõtet, et vähemalt paarikümne kilomeetri kaugusel tööl käimine saab normiks. Praegusel hetkel raskendavad seda ühistranspordi vaikne hääbumine ning töölkäimiseks tehtavad ebanormaalselt suured transpordikulutused võrreldes töötasuga. Nii juhtubki, et mõttekam on jääda koju, sest tööl käimine ei tasu ennast ära. Tööturu olulisteks riskigruppideks on veel ka puuetega inimesed ning noored. Viimaste aastatega on aga noorte töötus kasvanud üldisest töötusest oluliselt kiiremini. Ettevõtted ei ole huvitatud kogemusteta tööjõust, samas ei ole noortel võimalik kusagil praktiseerida ja kogemusi omandada.