I vöönd Eeslinnastumine. I/II vöönd Kohalike keskuste kasv. II vöönd Uuslinnade teke. II vöönd. II vööndi arenguring teke. II vöönd. Selektiivne kombinatsioon elamuehituse ja majandustegevuse suunamiseks II vööndi eeslinnadesse ja kohalikesse keskustesse, linna ja vööndi vahele jääb ulatuslik rekreatsioonivöönd. Kaugemad linnad (kontra- või taandlinnastumine). III vöönd Transpordikoridorid. I/II/III vöönd. 11B. Rahvuslike asustussüsteemide ruumistrateegiaid: Kontramagnetid = regioonikeskuste eelisarendamine Kasvu- ja arengupoolused ning –keskused (polü-tsentriline klassikaline) = maakonnakeskuste võrgu väljaarendamine Elutegevuse ulatuslik hajutamine = kasvu piiramine primaarlinnas JA/VÕI ressursside suunamine paljudesse väikestesse kohtadesse;
I vöönd 3) Eeslinnastumine. I/II vöönd 4) Kohalike keskuste kasv. II vöönd 5) Uuslinnade teke. II vöönd. 6) II vööndi arenguring teke. II vöönd. Selektiivne kombinatsioon elamuehituse ja majandustegevuse suunamiseks II vööndi eeslinnadesse ja kohalikesse keskustesse, linna ja vööndi vahele jääb ulatuslik rekreatsioonivöönd. 7) kaugemad linnad (kontra- või taandlinnastumine). III vöönd 8) Transpordikoridorid. I/II/III vöönd. Rahvuslike asutussüsteemide ruumistrateegiad: 1) Kontramagnetid = regioonikeskuste eelisarendamine 2) Kasvu- ja arengupoolused ning keskused (polü-tsentriline klassikaline) = maakonnakeskuste võrgu väljaarendamine 3) Elutegevuse ulatuslik hajutamine = kasvu piiramine primaarlinnas JA/VÕI ressursside suunamine paljudesse väikestesse kohtadesse; 4) Arengukoridorid ("pikad tänavad") = elamuehituse ja majandustegevuse korraldamine suuremate
http://www.scribd.com/doc/67649086/15/Gaasilised-kutused PILET nr. 27 1. TRANSIITKAUBANDUSE VÕIMALIKEST ARENGUTEST 2. MÜRA KUI HÄIRING 3. ENERGEETIKA MÕJU KESKKONNALE 1) Transiitkaubanduse areng (millega on kaudselt seotud hinnanguliselt ligikaudu 10% SKP-st) on soodustanud eelkõige Tallinna piirkonna ja Peterburgi suunduva transiidikoridori arengut. Tervikuna on Eesti transpordi infrastruktuur suhteliselt hästi arenenud. Multimodaalsed transpordikoridorid, mis moodustavad Läänemere piirkonna ning "Trans-European Networks" orgaanilise osa, läbivad Eestit nii põhja-lõuna kui idalääne suunas. Eesti teedevõrgu tihedust saab võrrelda Põhjamaade omadega. Raudteesüsteem katab suure osa Eesti territooriumist, nii lõuna, kagu kui ida suunas. Eesti pikal merepiiril leidub mitmeid sadamaid, milles toimub kommertstegevus. Eesti arenguprioriteedid on: · integreerumine Euroopa Liiduga; · Balti riikide omavaheline koostöö;
teisisõnu – vedude tõhus korraldamine. Transpordilogistika ülesanne on kaupade ümberpaiguta- mine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika abil täidetakse järgmisi ülesandeid: • luuakse transpordikoridorid ja transpordiahelad • tagatakse transpordi- ja ladustamisprotsesside tehnoloogiline ühtsus • valitakse sobivaim transpordiliik • valitakse sobivaim veovahend • kujundatakse kauba liikumistee • määratakse optimaalsed veomarsruudid
annaabi.ee 
