Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Antud uurimistöös toon välja statistilisi andmeid väliskaubanduse kohta. Kajastan muutusi viimastel aastatel ja analüüsin Hiina turunduslikku keskkonda ja võrdlen seda Eestiga. Välja on ka toodud näiteid Eesti ettevõtetest, kes on Hiina turul ning millise toodanguga on turule sisenetud. Toon välja ka transiidikoostööd Hiina ja Eesti vahel ning miks Hiinale pakub huvi Eesti transpordiinfrastruktuur. Uurin ka millised majanduslepingud on Eesti ja Hiina vahel. Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed, kuna riikide vahemaa on kauge, mastaapide ja kultuurilised erinevused on suured, on just need peamisteks piiravateks teguriteks. Kuna Eesti on soodsal geograafilisele asendil, meil on EL/Schengen/Euro liikmelisus, head transporditingimused ja tugev teaduslik-tehniline potentsiaal siis Hiina huvi on selletõttu suhteliselt suur. Hiinlastel on kõige suurem huvi koostöö vastu
veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsemisorganitest. iii. Üleeuroopaline transpordivõrk • Koosneb transpordiinfrastruktuurist, liikluskorraldussüsteemidest ning asukoha määramise ja navigatsioonisüsteemidest. • Transpordiinfrastruktuur koosneb maantee, raudtee ja siseveevõrkudest, mere ja siseveesadamatest ning muudest ühenduspunktidest. • Üldvõrk (comprehensive network) koosneb üleeuroopalise transpordivõrgu kõigist olemasolevatest ja planeeritavatest infrastruktuuridest ning hõlmab kõnealuse infrastruktuuri tõhusat, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku kasutamist edendavaid meetmeid. • Põhivõrk
3. Veoliigid: Reisijatevedu – kaug-, linnalähi- ja linnavedu; Kaubavedu – rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). 4. Üle-Euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhi ja üldvõrk. • Koosneb transpordiinfrastruktuurist, liikluskorraldussüsteemidest ning asukoha määramise ja navigatsioonisüsteemidest. • Transpordiinfrastruktuur koosneb maantee-, raudtee- ja siseveevõrkudest, mere- ja siseveesadamatest ning muudest ühenduspunktidest. Põhivõrk koosneb üldvõrgu neist osadest, mis on üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise eesmärkide saavutamiseks strateegiliselt kõige tähtsamad. Üldvõrk koosneb üleeuroopalise transpordivõrgu kõigist olemasolevatest ja planeeritavatest infrastruktuuridest ning hõlmab
- Nõutav Eesti-poolse rahastuse olemasolu ja vastavus siseriiklikele prioriteetidele Euroopa Regionaalarengu Fond - toetatakse: - majanduslikuks arenguks vajalike infrastruktuuride arendamist - mitmeid maaettevõtlust mitmekesistavaid abinõusid (turism jne) ning toodete ja teenuste kvaliteediga seonduvat Trans-Euroopa transpordivõrk (TEN-T) - Koosneb transpordiinfrastruktuurist, liikluskorraldussüsteemidest ning asukoha määramise ja navigatsioonisüsteemidest. - Transpordiinfrastruktuur koosneb maantee-, raudtee- ja siseveevõrkudest, mere- ja siseveesadamatest ning muudest ühenduspunktidest. - TEN-T maanteevõrk koosneb nii olemasolevatest kui ka uutest kiirteedest ja teedest, mis: · etendavad tähtsat osa kaugvedudes, või · võimaldavad transpordikoridorides ümbersõitu suurtest linnadest, või · kindlustavad ühenduse teiste veoviisidega, või · raskesti ligipääsetavad ja äärealad ühenduse keskpiirkondadega.
annaabi.ee 
