Vabaneb 100 viiruspartiklit raku kohta. 35 min kogu infektsioonitsükkel. Lüsogeenne viiruse DNA integreerumine raku kromosoomiga rekombinatsiooni teel. Geen integraas tunneb ära homoloogsed alad ja viib läbi DNA ahelate retsiprookse rekombinatsiooni. Peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid tütarrakkudesse. Järgneb lüütiline tsükkel. 4 erinevust T4 ja Mu vahel T4 on keerulisema ehitusega. Mu mõõdukas faag, lüütilise tsükli ja lüsogeense staadiumiga. Mu transponeerub suvalistesse kohtadesse bakteri kromosoomi ja põhjustab seal oma genoomi replikatsiooni käigus ulatuslikke geneetilisi ümberkorraldusi. Mu faagi välja tulekul haaratakse faagi genoomiga kaasa ka külgnevat DNAd. Mu faagiga nakatunud bakterid sisaldavad palju erinevaid mutatsioone. T4 nukleiinhape on modifitseeritud, kaitsmaks teda faagi-spetsiifiliste nukleaaside ja rakuliste restriktaaside eest. Struktuursed osad (pea, saba, fiibrid) moodustuvad teineteisest sõltumatult.
kas lühem kui algne plasmiid või pikem, olles kaasa võtnud insertsioonijärjestuse kõrval olevaid geene. Väiksemat F-plasmiidi nimetatakse F'-plasmiidiks. Pikemate plasmiidid puhul näidatakse ära, mis geeni F-plasmiid on kromosoomist kaasa võtnud, näiteks F'lac-ga tähistatakse F-plasmiidi, mis sisaldab kromosomaalset laktamaasi geeni. Konduktsiooniks nimetatakse teiste plasmiidide ülekandmist retsipientrakku F-plasmiidi koosseisus. Kui F-plasmiidis olev replikatiivne Tn1000 transponeerub uude plasmiidi, siis retsipientrakku võib üle kanduda transpositsiooni vaheprodukt, kahe plasmiidi kointegraat. F-plasmiid võib algatada kromosoomi ülekandumise retsipientrakku. Kuna kromosoom on plasmiididest tunduvalt suurem, siis tavaliselt tervet kromosoomi üle ei kandu, ainult konjugatiivse plasmiidi kõrvalolev DNA. Selle põhjuseks on rakk-rakk interaktsiooni katkemine enne tervikliku kromosoomi ülekandumist.
veebientsüklopeediates. 12 Joonis 5.4 Väite transpositsiooni Venni diagrammid. Iga kujundi all on kõigepealt esitatud originaalväide ning vahetult selle all transponeeritud väide. Üldjaatava ja osaeitava väite transponeerimisel väitega väljendatu sisuliselt ei muutu. Üldeitava väite transponeerimisel jääb eelduse predikaadiga haaratud hulk tuletise subjektiga haaratud hulgast osaliselt välja, st üldeitav väide transponeerub osaeitavaks. Kolmas kujund kinnitab, et teadaoleva info põhjal pole võimalik olla kindel, kas tuletise predikaadiga haaratud hulk (mitte-P ja mitte-S) sisaldab vähemalt ühte elementi. Seega pole osajaatava väite transponeerimisel tagatud tõesest eeldusest tõese tuletise saamine. #L Tabel 5.1. Otseste tuletiste koondtabel. Keelatud tehted on märgitud kriipsuga. Tehted, mida ei saa kadudeta tagasi pöörata, on kirjas paksendatult ning tähistatud lühendiga lim.14
Joonis 5.4 Väite transpositsiooni Venni diagrammid. Iga kujundi all on kõigepealt esitatud originaalväide ning vahetult selle all transponeeritud väide. Üldjaatava ja osaeitava väite transponeerimisel väitega väljendatu sisuliselt ei muutu. Üldeitava väite transponeerimisel jääb eelduse predikaadiga haaratud hulk tuletise subjektiga haaratud hulgast osaliselt välja, st üldeitav väide transponeerub osaeitavaks. Kolmas kujund kinnitab, et teadaoleva info põhjal pole võimalik olla kindel, kas tuletise predikaadiga haaratud hulk (mitte-P ja mitte-S) sisaldab vähemalt ühte elementi. Seega pole osajaatava väite transponeerimisel tagatud tõesest eeldusest tõese tuletise saamine. #L Tabel 5.1. Otseste tuletiste koondtabel. Keelatud tehted on märgitud kriipsuga. Tehted, mida ei saa kadudeta tagasi pöörata, on kirjas paksendatult ning tähistatud lühendiga lim.14