liikumisel oluline roll ka anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete liigutamisel. Vee liikumine toimub sealjuures erinevates suundades kahe vooluna: 1) Tõusev vool e. transpiratsioonivool Juurtega saadud vesi ja selles lahustunud anorgaanilised ühendid liiguvad mööda ksüleemi e. puidu sooni taimes ülespoole. Nii varustatakse kõiki taimeosi kiiresti vee ja mullast võetud toiteainetega. Tõusev vool lõpeb vee transpiratsiooniga taimest. 2) Laskuv vool e. assimilatsioonivool Laskuva vooluga suunatakse taime maapealsetes osades moodustunud orgaanilised ühendid (eelkõige fotosünteesil tekkinud suhkrud) taime teistesse osadesse. Mida intensiivsem on fotosüntees, seda kiirem on ka laskuv vool. Vesi koos orgaaniliste ühenditega liigub floeemi e. niine sõeltorude kaudu allapoole. Transpiratsiooniks nimetatakse vee aurumist taime lehtedest välisõhku. Erinevalt
Kui looduslike tingimustega (pidev vee olemasolu) on kindlustatud auramine, siis on see antud kliimatingimustes maksimaalne. Seda auramist nim võimalikuks e potensiaalseks auramiseks. Tegelik auramine näitab antud kohas tegelikult aurunud vee hulka. Nt põhjapoolkera kõrvetes on aasta keskmine tegelik auramine 50-100mm, võimalik auramine aga 800-1000mm. 63. Mida mõistetakse summaarse auramisena? Summaarne auramine on auramine taimede vahel olevalt mullalt koos taimede transpiratsiooniga. 64. Iseloomusta süsteemi taim-muld-õhk. Taimed saavad oma elutegevuseks vajaliku energia ja ained neid õmbritsevast keskkonnast, atmosfäärist tuleb lehepinna kaudu päikeseenergia ja CO2, mullast juurte kaudu vesi ja mineraalsed toitained. Mullakeskkond on tigedalt seotud kõige maastikusfääri komponentidega. See süsteem jaotub kuueks horisontaalseks kihiks.Taimkatte ülemiselt piirilt kuni juurte leviku
toiteioon toiteioon protoplasmas lehes või või vakuoolis varres Mulla tahke Mulla lahuses Juures Taime maapealses faas osas. Toitainete passiivne omastamine: 4 - transpiratsiooniga - difusiooniga. Toitainete aktiivne (valiv) omastamine: asendusadsorptsiooni teel (taimede hingamisel eraldub CO 2, mis reageeri H2O H2CO3 H+ + HCO3. TOITEAINETE OSA TAIMEDE ELUTEGEVUSES Lämmastik (N) on tähtsaim element kogu orgaanilise maailma tegevuses. Asendamatu valkudes, mis koosnevad aminohapetest. KASV: N puudused ja ületunnused kergest äratuntavad. N puudus: taime kasv pidurdub, lehed peened, taim kahvatu, väheneb õite arv ja seemne saak.
tervistavalt. 2. Viis kuud aastas neelavad oma lehepinnaga süsihappegaasi ja eritavad hapnikku. 3. Püüavad õhust tolmu, tahma, suitsu ja kahjulikke gaase, puhastavad neist õhku. N: 1 ha metsa neelab 30...70 tonni tolmu aastas. 4. Eritavad fütontsiide mis tapavad baktereid, sh. haigustekitajaid. N: Eritamise pingerida: toomingas > kadakas > Ma > Ks > Ta > Ku > Va > Pn 5. Summutavad müra. Pidev müra kahjustab tervist. N: 100 m metsariba vähendab müra 30 %. 6. Suurendab transpiratsiooniga õhuniiskust. 7. Alandab temperatuuri ja ühtlustab temperatuurikõikumisi. 8. Tõkestab tuuli ja suunab õhuvoolusid. 9. Takistab reostunud pinnavee jõudmist põhjavette. 10. Pakub elupaiku loomadele. 11. Pakub inimestele ilu, rahu ja virgestust, haljastud on loodussaared kultuurmaastikus. Puud nõrgestavad radioaktiivsust. Tolmu püüavad eriti hästi karvaste ja kleepuvate lehtedega liigid; n: hobukastan. Tolmu hulk väheneb teest: 100 m kaugusel teest 65 % 400 m ..
annaabi.ee 
