.................................................................................................... 3 Avastused....................................................................................................................... 6 Aatomi tuum...............................................................................................................6 Radioaktiivsus............................................................................................................ 7 Elementide transmutatsioon....................................................................................... 8 Neutroni teooria..........................................................................................................8 Rutherfordi tagasihajumise spektromeetria (RBS).....................................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud materjalid:.............................
Hiljem arenes see Araabias edasi, kus omandas oma lõpliku ilme. Omane metallide transmutatsiooni, eliksiiridesse uskumine ja üritamine neid luua, väga palju müstikat, saladuslik, omandati, arendati töövõtteid, jagati aineid klassidesse, kuid aineid-reaktsioone võeti kui midagi sümboolset, tähenduslikku, jumalikku. (Pärast Araabiat edasi Hisp aladel ja sealt levis edasi euroopas) Alkeemiku tegevus sarnanes jumala tegevusele ta püüdis olla jumalaga võrdväärne looja. Transmutatsioon sümboliseeris nii inimese vaimset täiustumist kui ka jumalasõna; (pseudo) Geber: suurte praktiliste oskustega, kasutas keerulisi seadmeid, sai ja puhastas paljusid aineid, uuris met transmut võimalusi, toetus araablaste seisukohale, et met koosnevad elavhõbedast ja väävlist. Kirjeldas esimesena lämmastikhappe valm, ilmselt tundis ka kuningvett; Roger Bacon: rõhutas eksperimendi, kvantitatiivse mõõtmise ja
Põhjalikuma hinnangu jaoks lehitseda vihalemma raamatut. Keskaegse skolastika mõte oli tõlgendada Jumala sõna ja sel teel jõuda Jumalale lähemale. Ja ainus võimalus Jumalaga kontakti saada, on uurida Jumala sõna ja seda tõlgendada. Alkeemikute eesmärgiks oli Suur Toiming (püüdmine Jumala kavatsustele läheneda sel teel, et ise teostada samasugust loomist, nagu sellega tegeles ka Jumal). Kiriku poolt tõlgendatud oli see ketserlus, suhtuti umbusuga. Nt. Metallide transmutatsioon oli sümboolne: tuli ahjus sümboliseeris pühastustuld jne.. Raua roostetamine oli sümboolne: raud tõi ennast ohvriks. Ja kui meil oleks võimalus saada puhast kulda, võrduks see kristuse üles tõusmisega. Lõvi kõvaduse sümbol, kotkas lenduvuse sümbol jne. Aineid nimetati ka vastavalt: punane lõvi jne.. Alkeemia taandumine, iatrokeemia Renessansiaja keemia Algus umbes 15. sajand 17. sajand.
täiuslikkuse taotlust. Nii nagu inimeseks muutunud jumal õilis Kristus olevat võtnud inimeste patud enda peale ja ohvriks tuues nad lunastanud, surnust ülestõusmise ja taevaminekuga aga jälle jumalikkuse saavutanud. Nii kujutab roostetanud raud alkeemia tähenduse süsteemis end ohvriks toonud täiuslikku kulda ehk roostetanud rauda vaadeldakse kui haiget kulda. Filosoofilise kivi vahendusel muundub raud aga jälle kullaks tagasi. See metallide muundamine ehk transmutatsioon sümboliseerib meeleliselt tajutavas vormis ühtaegu nii inimese vaimset, moraalset täiustumist kui ka jumalasõna. Jumal on võimeline imesid korda saatma. Jumala rolli on endale üle võtnud ka alkeemik, kelle imetegija võimeid sümboliseerivad filosoofiline kivi, elueliksiir ja universaalne lahusti. Nende kolme imeaine valmistamine on püha alkeemilise kunsti saladuste saladus. Näiteks doctor universalis
mitte eraldivõetud keelt, vaid kogu antud kultuurile olemuslikku semiootilist ruumi, mida määratleme semiosfäärina (Lotman 1990: 124125). Jakobson eristab sõnalise märgi tõlgendamise kolmel viisi: sõnalist märki saab tõlkida teisteks sama keele märkideks (keelesisene ehk intralingvistiline tõlkimine ehk ümbersõnastamine ehk päris tõlkimine) või mõnda teise, mittesõnasõnalisse sümbolite süsteemi (märgisüsteemide vaheline ehk intersemiootiline tõlkimine ehk transmutatsioon) (Torop&Sütiste 2007: 562). Vermeeri järgi tuleks selgusele jõuda, mis on teksti skopos (eesmärk)? Kellele tõlgin? Kellele jään seejuures truuks? Kas tõlgin kultuuri või autorit? Või semiootilisest vaatepunktist kellele teen märgid mõistetavaks või jätan ära, sest on ju seegi märk omaette. Samas on kultuuriruum alati intertekstuaalne. Seetõttu ei saa eristada, millised tekstid on primaarsed. Õigupoolest ei eksisteeri ühtki puhast teksti ja see tähendab, et
Avastamisseos – on psühholoogiline tõsiasi, et „hüpped“ haaratakse kaasa. Õigustusseos – kas teadmine, mida hüppe abil saavutatakse, on üldse õigustatud. 2.3.2. Transformatsiooniliikidest Transformatsioonid õiguses toovad eriti selgelt esile transformatsiooni struktuuri, sest jurisprudentsis eristub „olemise“ ja „pidamise“ kategooria teistsugusena kui loodusteadustes või sotsiaalsetes uurimistöödes. Tammelo pakutud termin: „kategooria-transmutatsioon“. Õigust puudutavad kahte liiki transformatsioonid. Õiguse tunnetamine on sõltuvuses transformatsioonidest, juriidiline tunnetus on kompleksne tunnetus. Transformatsiooniliigid: - Transformatsioonid väljaspool õigust; - Transformatsioonid õiguses – üldise transformatsiooni erijuht, leiab aset siis, kui järeldus kehtiva õiguse üle on tuletatud transformatsiooni eeldustest, millest ükski ei väljenda või ei maini kehtivat õigust. Väline
annaabi.ee 
