· Elektriline sünaps, mis on evolutsiooniliselt vanem. Dendriit ja neuriit puutuvad otseselt kokku ning impulss kantakse kohe ja muutumatult üle, st toimub kiirelt. Inimesel on seda tüüpi sünapseid u 20% kõigist; nt põlverefleks ja silma liigutamine. · Keemiline sünaps, kus dendriidi ja neuroni vahele jääb pilu ehk sünaptiline polu. Info liigub edasi ainult siis, kui pilu on täitunud ülekandeaine ehk mediaatori ehk virgatsainega ehk transmitteriga, mida on üle 50 erineva. Seda tüüpi ühendus võimaldab infot töödelda ja seega ei koorma aju üle mittevajalikuga. Umbes 80% kõigist sünapseist. Mediaatori hulk sõltub impulsi tugevusest, kestusest ja sellest, kas mitu samalaadset impulssi on järjest. Vastuvõttev rakk ei saa samal ajal teist infot vastu võtta. Fun fact: valutundlikkus on määratud dendriidimembraani vastuvõtlikkusega, seega pm geneetiliselt.
rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on arvukalt 30..50nm diameetriga põiekesi e vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit e mediaatorit e ülekandeainet. Postsünapsi membraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva potentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Neurotransmitterid *Atsetüülkoliin *Monoamiinid: noadrenaliin, dopamiin, serotoniin, melatoniin *Aminohapped: glutamaat,GABA, glütsiin *Puriinid: adenosiin,ATP,GTP *Ca 50 peptiidi *CO ja NO
aktsioonipotensiaalide märgatava vähenemiseta. Erutuse ülekanne keemilises sünapsis toimub aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtva raku postsünapsi vahendusel, mille vahele jääb valgulise geeliga täidetud sünapsipilu.Presünapsis asuvad transmitterit sisaldavaid põiekesi diameetriga 30- 50nanomeetrit ja neid eraldab sünapsipilust presünapsimembraan. Postaünapsisse jääb postsünapsimembraan, millel asuvad transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva aktsioonipotensiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsusb esile postsünapsimembraani potensiaali muutuse. Erutussünapsis tekib ülekandelaine toimel postsünapsimembraani hüpopolarisatsioon või depolarisatsioon, mida nimetatakse EPSP-exitatory postsynaptic potential. Pidusrdussünapsis tekib postsünapsimembraani hüperpolarisatsioon-pidurdav e. Inhibeeriv (IPSP-inhibitory
Neid võib ühel neuroni olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma, akson-dendriit või akson-akson sünapseid. Ehitus: ·Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsistning mõjustust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. ·Presünapsis on arvukalt 30...50 nm diameetriga põiekesi e vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit e mediaatorit e ülekandeainet. ·Postsünapsimembraanilon transmitteriga reageerivad retseptorid. ·Rakumembraani pidi leviva aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. AJALINE JA RUUMILINE SUMMATSIOON Erutus võib närvikeskustes summeeruda. Erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline. Ajaline summatsioon avaldub järgnevas: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu eritust esile. Erutus tekib siis kui
annaabi.ee 
