homoloogial ja funktsionaalsetel sarnasustel: · A-klass (või 1. klass) (rodopsiini-laadsed) · B-klass (või 2. klass) (sekretiini retseptori perekond) · C-klass (või 3. klass) (metabotroopse glutamaadi retseptor) · D-klass (või 4. klass) (seente paljunemisferomoonide retseptorid) · E-klass (või 5. klass) (cAMP retseptorid) · F-klass (või 6. klass) (kräsuline/silutud) RETSEPTOR TÜROSIINKINAASID (RTK) JA RAS VALGUD Retseptor-türosiinkinaasid koosnevad transmembraansest retseptorist, millel on tsütoplasmasse ulatuv türosiinkinaasi domeen. Retseptor-türosiinkinaasid mängivad olulist rolli rakkude jagunemise, diferentsieerumise ja morfogeneesi reguleerimisel. Struktuur Ligandi siduvaks molekuliosaks on rakuväline domeen. See võib olla iseseisev üksus, mis on ülejäänud retseptoriga ühendatud disulfiidsidemega. Samasugune mehhanism esineb ka kahe retseptori sidumisel homo- või heterodimeeriks
Tasakaaluseisund kui E=0, Nernsti potentsiaal. Näitab kas energiat on vaja juurde või mitte. Nernsti võrrand näitab, et konts. erinevus rakus sees ja rakus väljas on tasakaalustatud elektriliste potentsiaalide erinevusega rakus sees ja väljas. Ehk siis põhimõtteliselt võtab Nernsti võrrand arvesse seda, et erinevatel ioonidel on erinev mõju (elektrilisele) potentsiaalile. 26. Kirjeldage akvaporiinide ehitust, millise aine transpordiks vajalikud Koosneb kuuest transmembraansest alfaheeliksist, kusjuures nii amino kui karboksü ots jäävad tsütosooli poole. Moodustavad kanali läbi mille liigub kas ainult vesi või ka selles lahustunud ained, sõltuvalt akvaporiinist. Reguleerivad veevoolu (aquaporins are "the plumbing system for cells"). 27. Nimetage 2 tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust. Elektriline signaal (membraanipotentsiaal), keemiline signaal. (teatud ühendite seostumine kanali valguga) Lisaks ka temperatuur, mehaaniline jõud ja fosforüleerimine.
Sise- ja välislahuse võrdse kontsentratsiooni hoidmiseks on olulised membraanides paiknevad transpordisüsteemid (Na+/ K+ - ATPaas) K/Na-ATPaas on aktiivtransport, mille käigus liigutatakse ATP hüdrolüüsi energia arvelt 3 Na iooni välja ja 2 K iooni raku sisse. Oluline membraanipotentsiaali hoidmisel, koos Na ioonidega glükoosi sisseveol rakku sekundaaraktiivtranspordil, osmoosi kontroll. Akvaporiin koosneb kuuest transmembraansest alfaheeliksist, kusjuures nii amino kui karboksü ots jäävad tsütosooli poole. Moodustavad kanali läbi mille liigub kas ainult vesi või ka selles lahustunud ained, sõltuvalt akvaporiinist. Reguleerivad veevoolu Kanalivalkude avatust mõjutavad: Elektriline signaal (membraanipotentsiaal), keemiline signaal. (teatud ühendite seostumine kanali valguga) Lisaks ka temperatuur, mehaaniline jõud ja fosforüleerimine.
võõrvalgust bakterilt või viiruselt. "Täiskäigul" immuunsüsteemi aktiveerimine nõuab tavaliselt B-raku aktiveerimist BCRi kaudu ja T-raku aktivatsiooni MHC-TCR kompleksi tekkel. MHC molekulid on jagatud kolme alagruppi - MHC I, MHC II ja MHC III. MHC I klass MHC I klassi molekulid paiknevad kõikide tuumaga rakkude ja ka trombotsüütide pinnal. Nad koosnevad ühest transmembraansest polüpeptiidahelast (alfa ahel) ja mikroglobuliinist (beeta ahel). Alfa ahelal on kaks domeeni, mis seostuvad tsütosooli valgust pärit proteiiniga. Kuna MHC I klassi molekulid esitavad peptiide, mis on pärit tsütosooli proteiinist, kutsutakse seda presentatsiooni rada ka tsütosooli või endogeenseks rajaks. Peptiidid toodetakse peamiselt tsütosoolis proteasoomide poolt.
transportida aineid ning liikuda. Kui bakter satub ekstreemsesse pH keskkonda, siis esmalt püüab bakter reguleerida pH homöostaasi PMF-i kahe komponendi tagurpidi pööramisega. See tähendab, bakter võib reguleerida tsütoplasma pH-d või membraani potentsiaali. Esmalt, mis on prootonite liikumapanev jõud, millest see koosneb ning kuidas tekib. PMF on elektrokeemiline gradient, mis on loodud bakteri membraanile. PMF koosneb kahest komponendist: transmembraansest H +-gradiendist ehk pH- gradiendist (pH) ja transmembraansest elektrilisest potentsiaalist (). Transmembraanne elektriline potentsiaal tekib siis, kui katioon liigub anioonse partnerita membraanist läbi ning põhjustab katioonide kuhjumist membraani välisküljel, mis tekitab sinna positiivse laengu. Samal ajal kui tsütoplasmasse kuhjuvad anioonid ning annavad negatiivse laengu. Elektriline gradient tekib ainult vahetult membraani lähedal, membraanist kaugemal ioonid difundeeruvad keskkonda
annaabi.ee 
