koma. Nime käänamine: Käändelõpud lisatakse, kui see on võimalik, nime algkujule. Kirjutatud tekstis võib nime algkuju eristamiseks kasutada ülakoma. Kohanimede kohakäänamine: Kohanimi võib esineda sisekohakäänetes või siis väliskohakäänetes. Võõrnimede kirjutamine: Võõrnimesid kirjutatakse nende algupärasel kujul, kui nime algupäraselt ladina tähtedega kirjutatud. Kui nime algupärane kuju on mingis teises kirjas, siis translitereeritakse see ladina tähestikku. Võõrnimede käänamine: Võõrnimede käänamisel tuleb käändkonna, st õigete käändelõpuvariantide valikul lähtuda nime hääldusest, mitte kirjapildist. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma siis, kui tüvevokaal või käändelõpp liitub tummale häälikule. Nimetuletiste moodustamine: Nimetuletis kirjutatakse väikese algustähega, kuid muutmata nimekujuga. Harjutus 9
5. VIIDATUD ALLIKAD Allikate loetelu koostatakse kõigi allikate (ja ainult nende allikate) kohta, millele on tekstis viidatud. Allika viitekirje on viidatava allika keeles. Viitekirje andmete põhjal peab olema võimalik allikat üheselt tuvastada. (Viitekirjete koostamine 2007) Allikate loetelu alustatakse ladina tähestikku kasutavate kirjetega, jätkatakse vene- tähestikuliste kirjetega. Muude tähestikkude kirjed translitereeritakse ladina tähestikku vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele. Allikate loetelu ei nummerdata, viitekirjed esitatakse autori perekonnanime järgi (autori puudumisel pealkirja esimese sõna järgi) tä- hestikulises järjekorras. Inglisekeelsete allikate tähestikulisel järjestamisel ei arvestata määratud ja määramata artiklit (The ja A), neid viitekirjes ei tooda. Kui kirjes on rohkem kui üks rida, kirjutatakse järgmised read taandega. Accountability. (2005)
5. VIIDATUD ALLIKAD Allikate loetelu koostatakse kõigi allikate (ja ainult nende allikate) kohta, millele on tekstis viidatud. Allika viitekirje on viidatava allika keeles. Viitekirje andmete põhjal peab olema võimalik allikat üheselt tuvastada. (Viitekirjete koostamine 2007) Allikate loetelu alustatakse ladina tähestikku kasutavate kirjetega, jätkatakse vene- tähestikuliste kirjetega. Muude tähestikkude kirjed translitereeritakse ladina tähestikku vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele. Allikate loetelu ei nummerdata, viitekirjed esitatakse autori perekonnanime järgi (autori puudumisel pealkirja esimese sõna järgi) tä- hestikulises järjekorras. Inglisekeelsete allikate tähestikulisel järjestamisel ei arvestata määratud ja määramata artiklit (The ja A), neid viitekirjes ei tooda. Kui kirjes on rohkem kui üks rida, kirjutatakse järgmised read taandega. Accountability. (2005)
samas peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit, toimetajat, koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 23 3.8.2. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1:
Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit või toimetajat või koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (1999). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 26 3.8.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja)
annaabi.ee 
