Eelistada tuleks värvitud preparaati. Standardiseeritud uriini sademe värvimiseks kasutatakse supravitaalvärvi (meil kasutusel Sternheimeri värv). Supravitaalvärvi puhul värvuvad rakud iseloomulikult ja seetõttu on kergemini identifitseeritavad. Uriini sademe mikroskoopiline uurimine * Rakud: - leukotsüüdid (granulotsüüdid, lümfotsüüdid); - makrofaagid; - erütrotsüüdid; - epiteelrakud (lameepiteelid, transitoorsed epiteelirakud, neeru tuubulusrakud); - atüüpilised rakud. * Silindrid: - hüaliinsilindrid; - rakulised silindrid; - granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1. Lameepiteel Naistel pärit ureetrast, meestel ureetra distaalsest osast. Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu
Mälumislihaste krambi tõttu hammustatakse korduvalt keelde. Suust võib väljuda vahutavat sülge. Lihastõmbluste lakkamisel ei tule patsient kohe teadvusele. Hingamine võib olla lõrisev ja pindmine. Esineda võib verejooks keelest ja suust. Suus võib olla hulgaliselt sülge. Nahk ja limaskestad tsüanootilised. Esineb tahhükardia ja tahhüpnoe. Patsient võib tunda end väga väsinuna ja kaevata peavalu. Teadvus võib olla häiritud. 13. Epilepsiaga sarnased seisundid Hüpoksia transitoorsed isheemilised atakid Hüpoglükeemia Elektrolüütide tasakaalu häired Alkoholi ja narkootiliste ainete üledoseerimine Minestus ehk sünkoop Parasomnia Mõned psüühikahäired 14. Õendustegevus generaliseeritud krambihoo korral Oluline on situatsiooni ja patsiendi seisundi jälgimine. Väljaspool haiglat Kui epileptiline hoog tekib esmakordselt või võõral inimesel, kutsu alati kiirabi. Oluline on patsiendi rahustamine. Haiglakeskkonnas
Verevooluga liiguvad onkosfäärid kudedesse, kus arenevad fibrooskapsliga kaetud tsüstitsergid (diameeter 2-4 mm kuni 2 cm). Tsüstitsergid paiknevad peamiselt: - kesknärvisüsteemis - lihastes - nahas ja nahaaluskoes - silmas Tsüstitserkide eluiga on 3-6aastat. Umbes 3 aastat pärast tsüstitserkide hukkumist kujunevad kaltsifikaadid, mida röntgenoloogiliselt ei õnnestu enne 4 aastat diagnoosida. Kliiniline pilt: 12 1. algstaadiumis: - transitoorsed müalgiad - palavik - eosinofiilia 2. Nädalate ja kuude möödudes kujunevad valulikud sõlmed nahas. 3. 5-7 a. möödudes kesknärvisüsteemi kahjustuse sümptomid: intrakraniaalse rõhu tõus, epileptilised krambid, vaimne mahajäämus. Diagnoos: seroloogiline uuring Ravi: Praziquantel 10mg/kg ühekordse annusena.
Tsüstitsergid paiknevad peamiselt: - kesknärvisüsteemis - lihastes - nahas ja nahaaluskoes - silmas Tsüstitserkide eluiga on 3-6aastat. Umbes 3 aastat pärast tsüstitserkide hukkumist kujunevad kaltsifikaadid, mida röntgenoloogiliselt ei õnnestu enne 4 aastat diagnoosida. Kliiniline pilt: 12 Helmintiaasid 13 1. algstaadiumis: - transitoorsed müalgiad - palavik - eosinofiilia 2. Nädalate ja kuude möödudes kujunevad valulikud sõlmed nahas. 3. 5-7 a. möödudes kesknärvisüsteemi kahjustuse sümptomid: intrakraniaalse rõhu tõus, epileptilised krambid, vaimne mahajäämus. Diagnoos: seroloogiline uuring Ravi: Praziquantel 10mg/kg ühekordse annusena. 13
24. Südamelihaskude. Tahtele mittealluv, moodustavad pikad südamelihasrakud ehk kardimüotsüüdid, mille suur tuum paikneb keskel. Omavahel on kardiomüotsüüdid ühenduses seostusdiskide abil – seostusdiskid seovad kardiomüotsüüte lihaskiududeks ja juhivad erutuslainet ühest rakust teise. Samuti on heledad ja tumedad vöödid. Lihaskiudude vahel on anastomoosharud. Südame juhtsüsteemi moodustavad modaalsed müotsüüdid (rakud, mis määravad südame kokkutõmbumise protsess) ja transitoorsed müotsüüdid (juhivad erutuse Purkinje kiududele - võimaldavad sünkroonseid südamelihaste kokkutõmbeid. 25. Neuroni rakukeha ja jätkete ehitus. Närvikiu ehitus. Närvikoe (textus nervosus) morfofunktsionaalseks ühikuks on närvirakk ehk neuron. Spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks. Teistest rakkudest eristab jätkete olemasolu – akson ja dendriidid. Neuroni moodustavad rakukeha (perikaarüon) ja jätked. Perikaarüon sisaldab rakutuuma ja tuumakest