Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell. 1. Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine. Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist). 2. Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (rituaalne arusaam kommunikatsioonist James Carey "rituaalne vaade" kommunikatsioonile) 4
Relatsiooni R sümmeetrilisuse tõttu saame väite 1) eeldusest yRx. Relatsioon R transitiivsus annab nüüd yRz, seega z [y]R. Analoogiliselt saab tõestada vastupidise kuulumise. 2) Oletame vastuväiteliselt, et klasside ühisosa ei ole tühi. Siis leidub selline z, et z [x]R ja z [y]R. Ekvivalentsiklassi definitsiooni rakendades saame xRz ja yRz. Relatsiooni R sümmeetrilisusest saame zRy ja transitiivsust rakendades xRy, mis on vastuolus väite 2) eeldusega. 3) Iga x X kuulub relatsiooni R refleksiivsuse tõttu iseenda ekvivalentsiklassi ja seega ka ekvivalentsiklasside ühendisse. 24) a. Relatsiooni, mis on refleksiivne, antisümmeetriline ja transitiivne, nimetatakse mitterangeks järjestuseks, nt suvalisel arvuhulgal määratud mitterange võrratus . b
Diagramm koosneb sihipäraselt paigutatud ja joontega ühendatud alushulga elementidest. Relatsiooni R Hasse diagramm joonistatakse järgnevaid nõudeid arvestades: — Kui ( a ≤ b ) ja ( a ≠ b ) , siis b paigutatakse diagrammil kõrgemale kui a ja nad ühendatakse omavahel joonega. — Transitiivseks osutuvad jooned jäetakse diagrammile märkimata. Täpsustame, et teine tingimus välistab osa jooni, mis esimese tingimuse kohaselt kuuluksid samuti diagrammilekandmisele. Transitiivsust esitavad jooned ei lisaks enam osalise järjestuse kohta uut infot. näide: Eelnev osalise järjestuse näide < 2{3, 4}, ⊂ > omab järgnevat Hasse diagrammi: {3, 4} Ära on jäetud joon { } ja {3, 4} vahel, kuna ka olemasolevad jooned näitavad , et { } ⊂ {3, 4} {3} {4} ehk < { }, {3, 4} > ∈ R {} Hasse diagramm relatsioonile 2{3,4}, ⊂ näide: Koostame Hasse diagrammid kahele 8-elemendilisel alushulgal
Erinevate hääletusreeglite puhul nähakse võimalust oma eelistusele suurema eduvõimaluse loomiseks. Hääletuse eri etappidel ei vaadelda iga hääletuse puhul oma eelistusi eraldi, vaid peetakse silmas võimalikku lõpptulemust ja hääletatakse etappides nii, et lõpptulemus saavutada. 133. Millised neli omadust peaks olema hääletusmehhanismil, et see annaks tasakaalus (stabiilse) tulemuse? ● Hääletusmehhanism peab võimaldama transitiivsust ehk loogilist ülekanduvat suhet (kui A>B ja B>C, siis järelikult peab olema A>C). ● Kõigil on võimalik anda toetus oma eelistusele. ● Hääletus ei sõltu ebaolulistest alternatiividest. ● Enne hääletust ei tehta alternatiivide osas mingit eelvalikut. 134. Milles seisneb Arrow teoreemi olemus? Arrow tõestas, et kui on tegemist kolme või enama hääletajaga, siis pole olemas kõiki
2. Kui , siis . Teise tingimuse kontrollimiseks näitame, et kui [a] R [b ]R [a]R=[b ]R , siis . c [a] R [b] R aRc bRc . Kuna bRc , siis ka Olgu . See tähendab, et meil on ja cRb (sümmeetrilisus), seega saab kasutada transitiivsust ning saan, et aRb . Nüüd tuleb tõestuse jaoks näidata, mõlemapidist kuuluvust (tõestus loengu videos) A= a A [a]R a [a]R A a A [a]R 3. . Kuna 1. osa põhjal iga a A korral , siis . [a]R A a A [a ]R A Vastupidi, et iga a A korral, siis .
annaabi.ee 
