Loodususundis on ülekaalukalt esindatud maagiline käitumine ja religioosse käitumise alged ilmnevad vaid sedavõrd, kuivõrd palju avaldub loodususundis tärkava jumalausundi algmeid. Uskumus loodusvaimust või loomast, kes teatud loomaliigi üle valitseb ja kellelt kütt peab jahiõnne paluma. Usundit kontrollis samaan, kes oli nõid ja teadmamees, kel on usuline autoriteet. Samaan kasutab ühendusepidamiseks teispoolsusega transiseisundit, loitsib, sooritab maagilisi riitusi ja tunneb rahvameditsiini. Põhjarahvaste samanistlikus usundis oli maailm 3 osaline - ülailm, inimeste maa (keskmine ilm) ja allilm. Samaani ühendusteeks nende vahel võivad olla puu, jõgi, linnutiivad, kolle (tulease) jms. Kõige üle valitseb ülim jumal, temast põlvnevad muud jumalad ja ürgolendid, kes taevast maha on tõugatud. Eestlase «jumaluse» mõiste kattub «haldja» omaga. Looduses elavad haldjad/jumalused. Haldjad on
(EEG) tulemused näitavad, et hüpnoosi ajal on alfa-lainete aktiivsus kõrgenenud, mis viitab lõdvestunud, kuid keskendunud ajule (S. Fisher, 2009). 3. Naised ja madala IQ-ga inimesed on kõige kergemini hüpnotiseeritavad. See arusaam on pärit meediast ja ilukirandusest ning on äärmiselt valelik. On tehtud uuringuid, mis näitavad, et hüpnoosile allumise võime ei olene soost ega intelligentsusest. Transiseisundi saavutamiseks on tähtis täielik keskendumine. Seetõttu on transiseisundit raske saavutada patsientidel, kellel on mõtlemis- ja tunnetuslikud häired. Loovad ja elava kujutlusvõimega inimesed on sageli väga hästi hüpnotiseeritavad. Uuringud on näidanud, et enamik täisealisi inimesi on mingil määral hüpnotiseeritavad ja kuskil 5-15 protsendil inimestest on suur hüpnoosi allumise võime. Igaüks võib konstruktiivsetel eesmärkigel transiseisundi esile kutsuda, välja arvatud mõned erandid (5 protsenti), kes on võimetud hüpnoosile alluma (S
Tavaliselt inimesed sulevad silmad lõdvestumise ajal ning võivad näida magavatena (Fisher 2009: 17-18). 14 1.6.4. Naised ja madala IQ-ga inimesed on kõige kergemini hüpnotiseeritavad See arusaam on pärit meediast ja ilukirjandusest ning on äärmiselt vale. On tehtud uuringuid, mis näitavad, et hüpnoosile allumise võime ei olene soost ega intelligentsusest. Transiseisundi saavutamiseks on tähtis täielik keskendumine. Seetõttu on transiseisundit raske saavutada patsientidel, kellel on mõtlemis- ja tunnetuslikud häired. Loovad ja elava kujutlusvõimega inimesed on sageli väga hästi hüpnotiseeritavad. Uuringud on näidanud, et enamik täisealisi inimesi on mingil määral hüpnotiseeritavad ja umbes 5-15 protsendil inimestest on suur hüpnoosile allumise võime. Igaüks võib konstruktiivsetel eesmärkidel transiseisundi esile kutsuda, välja
Zyban antidepressante, samas 10 inimest sajast lõpetas suitsetamise ka platseeboga ehk siis tahtejõuga. (Egton Medical Information Systems Limited, 2015) 2.4 Hüpnoos Hüpnoosi kasutatakse sageli ka sõltuvustest vabanemiseks, sealhulgas suitsetamisest loobumiseks. Ühe-kahe hüpnoosiseansiga see siiski ei toimu: kõigepealt on vaja välja selgitada sõltuvuse sügavamad põhjused. Hüpnoteraapias kasutatakse transiseisundit mõtete vaigistamiseks, et alateadvuse sõnumid saaksid teadvusse kerkida. Samal ajal on klient teadlik kõigest, mis temaga toimub, ja tal säilib kontroll olukorra üle, aitab mõista alateadvusest piltide või aistingutena kerkivaid sõnumeid ja neid siduda tema praeguse olukorraga. (Lobjakas, 2015) Kuigi on võimalik, et hüpnoos võib aidata suitsetamisest loobuda, siis puuduvad piisavad tõendid, et selles kindel olla. (Barnes, Dong, McRobbie, Walker, & Mehta, 2010) 15 2
annaabi.ee 
