maailmas.Tähtsal kohal oli tulekummardamine.Rituaale viisid läbi maagid. Usundi püha raamat oli ,,Avesta",mille arhailisemaks osaks on gathad.Avesta koondab endas hümne jumalatele,palveid,ettekirjutusi jumalateenistuseks,legende,õpetusi ja muudki. Zarathustra õpetas et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk tark isand. Kaanimaa 1.2.Linnriigid ja tegevusalad Tähtsamad nende seast olid Byblos,Siidon ja Tüüros.Nende rikkus põhines peamiselt transiitkaubandusel Ees-Aasia,Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. 3.Saavutused Võtsid kasutusele tähestiku,mis koosnes 22 märgist. 4.Vana Testament Peamine allikas iisraellaste ajaloo,religiooni ja seaduste kohta on Vana Testament.See on saj. jooksul kirjutatud osadest järk-järgult kokku seatud eripalgeliste heebreakeelsete tekstide kogum,milles kajastuvad iisraellaste usk,kombed ja arusaam minevikust. 5.6.Monoteismi kujunemine ja juutide usund
· Kaanani elanikud kasutasid seedripuid laevaehituses ning olid osavad meresõitjad. · Kaananist kujunes E. ja M. tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala. Nii kujundasid kaananlased omanäolise kultuuri, vahendades samal ajal Ees-Aasia ja Egiptuse mõjusid ka Vahemere läänepoolsetesse maadesse. Foiniikia linnriigid. · Kaananis oli palju erineva suuruse ja mõjukusega riike. · Tähtsamad olid Byblos, Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel Ees-Aasia, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. · Foiniiklased olid laevaehitajad ja meresõitjad. Nad varustasid kaupadega nii M. kui ka E. suurriikide valitsejaid. · Meresõitude ja kauplemise käigus rajasid nad aruvkalt kolooniaid Küprosel ja Vahemere lääneosas. Sealse piirkonnas tõusis Tüürose koloonia Kartaago mõneks ajaks kõige võimsamaks ja rikkamaks riigiks.
kuid! Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamia püüdsid saada oma kontrolli alla FOINIIKIA LINNRIIGID (õitseaeg 10.-7. saj eKr) Kaanan oli territoriaalselt killustatud, peale sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid Byblos, Siidon, Tyros jt., tekkisid III aastatuhandel eKr rikkus põhines Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade transiitkaubandusel foiniiklased olid osavad meresõitjad, rajasid hulgaliselt kolooniaid (Küprosel, Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Sardiinias, Korsikal), tuntuim Tyrose poolt rajatud Kartaago Aafrika põhjarannikul. SUMERI JA FOINIIKIA LINNRIIGID SARNASUSED ERINEVUSED Linnriigid Sumeris suured templivaldused ja preestrid
Lasid iisraelastel · Kümme käsku iisraelaste usu-ja moraalireegliste lühikokkuvõte koju naasta juudid. Taastati Jahve tempel. · Sätestasid Jahve monoteismi Foiniikia linnriigid · Keelasid jumalat kujutada · Byblos, Siidon, Tüüros · Käskisid tähistada pühapäeva · Rikkus põhines transiitkaubandusel · Sõnastasid isiku- omandi ja perekonna kaitse põhimõtted · Olid peamised laevaehitajad ja meresõitjad · "Silm silma ja hammas hamba vastu" · Meresõitude käigus rajati ohtralt kolooniaid · Perekonna õigus patriarhaalne · Rikkamaiks kolooniaks Kartaago · Ei rõhutatud kihistatust · Linnriigi eesotsas kuningas, kes juhtis ka sõjaväge
Vihma sajab piisavalt, põldu hea harida. Foiniikia tähendab purpurimaad (sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi). Purpurriie oli põhiline eksportkaup. Seedrimetsad olid ehituspuidu allikad, kasutati laevaehituses. Hea asend maa ja mereteede ristumiskohas moodustas varakult luua kaubandus ja kultuurikontakte Mesopotaamia ja Egiptusega. Foiniikia oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja mõjukusega riikideks. Tähtsamad linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel. Peamised laevaehitajad ja meresõitjad vahemerel. Meresõitude käigus rajasid arvukalt kolooniaid, Küprosel ja Vahemere lääneosas. Võimsamaks riigiks sai koloonia Kartaago. Kartaago ja Puunia sõjad 431-404 eKr Sparta poolt oli Peloponnesose liit, kellel oli tugev jalavägi, aga Ateena mereliidul oli tugev sõjalaevastik. Sparta võitis ja tõusis tähtsaimaks poliseks. Tähestikkiri- tekkis umb 100 eKr, koosnes 22 kaashääliku märgist, a, e, u mõeldi juurde. Foiniikia
Foiniikia tähestik levis erinevates variantides kiiresti kogu Ees-Aasias ning hakkas järk-järgult kiilkirja käibelt kõrvale tõrjuma just oma lihtsuse tõttu (kreeklased kujundasid peagi foiniikia tähestiku põhjal oma tähestiku). Arvatavasti on kõik tänapäeva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Foiniikia tähtsamateks linnriikideks olid Byblos, Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines peamiselt transiitkaubandusel Ees-Aasias, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. Oma heade laevade tõttu (seedripuust laevad) varustasid nad kaupadega nii Mesopotaamia kui ka Egiptuse suurriikide valitsejaid. 2. Keskmine kiviaeg Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Mesoliitikus 9000-5000 ekr kunda kultuur asula järgi Lammasmäe
kujunes nii tugevaks, et sealsed valitsejad 800 ekr vallutasid lausa Egiptuse. Tsivilisatsioon ja riigid seal püsivalt olnud, kuid need Egiptuse mõjul kujunenud ja tulemus see, et Etioopiast kujunes kristlik riik. 14 saj kujunes aga iseseisvalt midagi riigisarnast Simbaabes. Kontaktid olid küll olemas, kuid tulid läbi india ookeani islamimaadest. Rannikule, kaubatee äärde, kujunesid selle tõttu islamiusulised linnriigid. Transiitkaubandusel põhinevad linnriigid ehk vahendasid mandri-aafrika värki idasse. Seega siis ilmselt mitte iseseisvalt kujunenud. Lääne- Aafrikas kujunesid sarnastel põhjustel Kaana riik 9 saj ja Mali riik 13-15 saj. Funktsioon oli sama, ainult vahendati vahemeremaadesse(kuld, orjad). Keskaegsed kullavarud enamasti saadud aafrikast. Kui islamistid 7 saj vallutasid Põhja-Aafrika siis ka Kaana ja Mali kontaktides islami maadega. Kui Kaana valitsejad olid veel kohalikud usku siis juba 11 saj