Suuremaid puuduseid pole, probleemiks on vaid sadamate ehitamise suur maksumus. Samuti ei ole asukoht väga suur konkurentsieelis rahvusvaheliseks merekaubanduseks näiteks Itaaliast Norrasse eksporditavat kaupa võidakse viia ka raudteetranspordiga Taani ning sealt laevaga Norra, kaupade veoks Ida-Euroopast USA-sse võidakse kaup transportida rongiga Hollandisse ning sealt laevaga USA-sse, jne. Tähtsus riigis Riigisiseses kaubaveos ei mängi olulist rolli, tähtis on ekspordiks või transiidiks teistele mandritele või üle Põhjamere või Balti mere kaupade puhul, mis ei vaja väga kiiret transporti. Lennutransport Suurimad Lennujaamad Berlin-Schoenefeld Rahvusvaheline Lennujaam, Müncheni Rahvusvaheline Lennujaam, Frankfurt-Hahn Rahvusvaheline Lennujaam, Hamburgi Rahvusvaheline Lennujaam. Eelised riigis Riigi arengutase võimaldab luua lennukompaniisid, rajada lennujaamu, ehitada lennukeid jne, samuti saab suur osa elanikkonnast endale lennureise lubada
-Soodustavad- *metsa suur juurdekasv *tehnika areng *nõudlus välismaal(valmistooted) *tööjõud Takistavad *Seaduste puudulikkus(röövraiujate nõrk karistamine) *Nõudlus toorpuidu järele on vähenenud *Tehnika puudumine / Soodustavad palju metsa, tööjõudu ja huvi. Takistavad seaduste puudulikkus, toorpuidu ostmise nõudlus on vähenenud, nõutakse rohkem tooteid. 13)Selgita Läänemere mõju majandusgeograafilisele asendile. - võimalus transiidiks, meretranspordile, kalastamisele. Transiidil on ka halb mõju,see reostab merd. Läänemere reostus on samuti üks mõjuvatest faktoritest. Reostuse tagajärjel kannatab mereelustikk, mis mõjutab ka kalandust. 14)Nim 2 keskonnprobleemi, mis kaasnevad põlevkivi laevandamise ja kasutamisega. *Tuhast, mis põlemisel tekib, tekivad tehnogeensed maastikud. *Veereostus 15)Põhjenda, miks oled nõus või miks ei ole nõus järgmiste näidetega:
1996. aastaks moodustas kaupade väljavedu Eestist 24,6 miljardit krooni ja sissevedu 38,4 miljardit krooni. Väliskaubandusdefitsiit oli aga 13,8 miljardit krooni. Nii ekspordi kui ka impordi kasvu periood langes sama aasta IV kvartalisse, kui tehti muudatused tollieeskirjades. Kui varem võis transiitkaupa hoida avalikus tollilaos ühe aasta, siis alates 1. oktoobrist 1996 tuli kaup vastava tolliprotseduuriga arvele võtta ehk arvele tuli võtta ka tolliladudes pikaajalisel hoiul olevad transiidiks mõeldud kaubad. Selle tulemusena suurenes eksport ja import. Ekspordis kujunesid välja viis suuremat kaubagruppi – garderoobikaubad, toidukaubad, masinad ja seaded, puit ja paber ning keemiakaubad.(Eesti... 1996) 1997. aastal moodustasid põhieksport ja põhiimport vastavalt 28,8 miljardit krooni ja 46,8 miljardit krooni. Väliskaubandusdefitsiit oli 20,1 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga, suurenesid nii põhieksport kui ka põhiimport jooksvates hindades. Põhieksport suurenes
Igal aastal lekib maailmamerre 400 miljonit tonni naftat (võrdluseks: Eesti sadamad ja raudtee vahendavad igal aastal ca 30 miljonit tonni naftat). Läänemerre lekib igal aastal 20-70 000 tonni naftat. Näiteks Prestige’i tankeriõnnetus tappis 300 000 merelindu ja kahjustas Hispaania ranniku turismi. Prestige tankeris oli Ventspilsi sadamas tangitud Vene nafta. Venemaa naabrus ning olemasolev arenenud infrastruktuur pakuvad Eestile suurepäraseid võimalusi naftasaaduste transiidiks Ida-Euroopast Lääne Euroopasse, Ameerikasse ja Aasiasse. Tallinna Sadamas tegutsevate naftaoperaatorite mahutipark moodustab ca 2,0 mln m3. Eestis käideldakse naftasaadusi Muuga sadamas, Paldiski lõunasadamas ja Paljassaare sadamas. Naftasaaduste transiit on koondunud peamiselt Muuga sadamasse, kus on kolm suurt vedellasti ladustamisega ja ümberlaadimisega tegelevat terminali. Neste Eesti tegeleb vedelkütuse ja määrdeõlide jae- ning hulgimüügiga, Nynas bituumeni, bituumenõlide ja
okt 2004 teki otsa lahti putin, kes ütles, et teda tuleb tagais valida, sest tal on missioon lõpuni viimata afganistaanis ja iraagis. Bush oli hea variant venemaa poliitika jaoks. 2002 aastal kodusõda kosovas. venemaa mängus ameerika vastu. 11/9 2001 siit tekib usa venemaa partnerlus terrorismivastases võitluses. 2002 NATO -russian federation 19+1 =20 Nüüd on venemaa üks rääkijatest laua taga SM ja Pr. 2003 oli saksamaa esimene, kes kirjutab alla kokkuleppele oma meeste transiidiks afganistaani üle venemaa. sõda käib ja nüüd üks riik saab paremad tingimused. tema järel sõlmib analoogilise lepingu prantsusmaa. ameerika ühendriigid meeste transiidiks alles 2011. venemaa vp ja julgeoleku doktriinid on uuendanud iga kümnendi alul. Viimased muutused olid 2008/09, viimased tulid sellest, sest oli vaja vormistada gruusia sõda, et mis alus oli venemaal pidada sõda väljaspool oma territooriumi, selleks oli, et venemaal on õigus minna
Olgugi, et ametlikult oli sõda läbi, jäi seoses Teise maailmasõja laienemisega Soomes kehtima sõjaseisukord ning riik tegi jätkuvalt suuri kulutusi sõjaväe tugevdamiseks. Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes. 23. juunil 1940 nõudis NSVL nikli kaevandamise õigust Petsamos, 27. juunil Ahvenamaa demilitariseerimist. Peale Rootsi ja Saksamaa vahel sõlmitud vägede transiidilepingut nõudis NSVL sarnast lepingut ka Soomelt Nõukogude vägede transiidiks Hankosse. 6. septembril nõustus Soome vägede transiidiga, ning 11. oktoobril Ahvenamaa demilitariseerimisega, kuid Petsamo küsimuses kasutati venitamistaktikat. Nõukogude Liit sekkus ka Soome siseasjadesse, nõudes näiteks Soome kaubandus- ja tööstusministri Väinö Tanneri tagasiastumist. Samuti oli Soome vastu hakanud huvi tundma Saksamaa ( nikkel Petsamos,rikkaim Lääne-Euroopa kaevandus), kes vastutasuks vägede transiidilepingule lõpetas seni Soomele kehtinud relvamüügiembargo
annaabi.ee 
