kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Keelatud on puhtpuistu kujundamine ja energiapuistu rajamine (Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri, 2005). 4 Soo kujunemine. Eesti loodeosa suurim soostik, mitmekesine ja omanäoline Läänemaa Suursoo on geoloogiliselt arengult küllalt noor: tema kujunemine algas Litoriinamere transgressiooni alal väikeste laguunjärvekeste soostumisel, mis hiljem merelise ja tasandikulise asendi tõttu jätkus kiire pealetungiga mineraalmaale (Trass 1955). Litoriinamere taandumise käigus vabanes mere alt savikas tasandikuline ala koos arvukate laguunjärvedega ("Eesti maastikud"; 2008). Mere taandumise järel kujutas Lääne-Eesti madalik laialdast tasandukulist ala, mille lähtekivimiks olid valdavalt vettpidavad savid, liiv- ja viirsavid (Läänemaa loodus, 1998). Esines arvukalt lahtesid, mis
lubjakivid), Lasnamäe lade (pruunikasshallid dolomiidid),Uhaku lade (hele – kuni rohekashall,savikas lubjakivi), Idavere lade (detriitjas lubjakivi) ja Jõhvi lade, mille esinemine on kaheldav. Pinnamood.Pinnakate.Arengulugu Pakri poolsaar kerkis Läänemere vetest juba Antsülusjärve regressioonil, mille kõrgus oli 25 m. Seega langes veetase Pakri neemel sel ajal u. 16-17 m-ni ja lõunas u. 14 m-ni. Järgnenud Litoriinamere transgressiooni ajal tõusis meretase 24-25 m-ni ja suur osa poolsaarest jäi uuesti vee alla. Poolsaare keskosas tekkis loode – kagu - suunaline saar ühes seda piiravate murrutusastangutega.Litoriina- mere regressiooni ajal algas intensiivne paekalda murrutamine. Murrutusmaterjal teisaldati lainetusega piki randa kagusse või kuhjati lamedatesse ja suhteliselt laiadesse rannavallidesse. Hiljem, Limneamere ajal, sattus lainetuse mõjusfääri
• IV Kesk – Eesti väikerabade valdkond • V Põhja - Eesti tasandiku väikeste ja keskmise suurusega soode valdkond • VI Põhja - Eesti Kõrgustiku suurte mosaiiksoode valdkond • VII Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkond • VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond I Lääne-Eesti väikeste madalsoode valdkond (6%) • Hiiumaa, Saaremaa, Mandri läänerannik • Noored sood, moodustunud pärast Litoriinamere transgressiooni (mitte üle 4000 aasta) • Soostumiskolded on enamasti järved või rannikulõukad, esineb ka luidetetagust maismaa soostumist • Pihla, Õngu, Kõivassoo; Koigi, Pelisoo; Nehatu II Lääne – Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkond(23%) • Tasandikuline ala mitmesuguste rannamoodustiste ja lubjakivilõhanditega piirkond. Äravool aeglane. • Läänemaa suursoo, Marimetsa raba, Mõdrama soostik, Tuhu soo, Lihula-
Põhja-Eesti Vallaste juga tehislik paest läbi raiutud Vendi ladestu · Vanim statisgraafiline üksus · Kõige vanem settekivim · Kõige paksem ja täielikum Kirde-Eestis · Enamasti pinnase all · Matsalust siia poole ei esine · Setendid Eestis ei paljandu · Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad · Rakenduslik tähtsus seostub põhjaveega · Kompleks moodustab Kotlini lademe, mis koosneb Voronka, Kotlini ja Gdovi kihistust Transgressiooni suund määrab setendite iseloomu ja jaotumuse. Kambriumi ladestu · Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood · Osa vendi setteid aknti minema · Võib esile tõsta kambriumi läbilõikes rohkesti settelünki · Iseloomustavad terrigeensed setendidKarbonaatkivimid puuduvad · Põhja-Eesti klindil tüüpilised (Kirde-Eestis sinisavi, Lääne-Eestis liivakivi) · Peamiselt liivakivist, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savides
annaabi.ee 
