Prantsuse keele ajalugu Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Romaani keeltest on veel suurimad rumeenia, itaalia, hispaania ja portugali. Prantsuse keel on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide töökeel. See on arenenud ladina keele murdest, mis sai neljandal sajandil Gallias üldkõneldavaks. Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale. Gallia Cisalpina oli Põhja-Itaalias ja Gallia Transalpina tänapäeva Prantsusmaa territooriumil. Gallia Cisalpina alistasid roomlased teisel sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosas asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 5851 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia kolmeks osaks: Akvitaania (Aquintia) lõunas Gallia Lugdunensis keskel Gallia Belgica põhjas Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon)
mägesid on vähem, kui Kreekas => hõimud tegelesid põlluharimisega geograafiline terviklikkus => paremad eeldused ühtse riigi tekkimiseks ümber oli meri => väga suur kreeklaste mõju latiinid - Latiumis elanud itaalikute hõim, Kesk-Itaalias, asusid elama u 1000 eKr Tiberi jõe äärsetele 7-mele künkale gallid Itaalia põhjaosas, Po jõe orus, ning teisel pool Alpe Prantsusmaal elav hõim (mõisted: Cisalpina ja Transalpina) etruskid Latiumi maakonna ja Cisalpina vahelisel piirkonnal Etruurias elav hõim Rooma riigi kujunemine: sõjad: gallidega, samniitidega, kreeklastega, kartaagolastega ja makedoonlastega, mille kõik võitis Rooma. 1. saj eKr vallutas Caesar Gallia ning purustas ka Pompeiuse väe Kreekas toimunud lahingus. Senaatorid polnud rahul Caesari ainuvõimuga, sest see nõrgendas senati võimu, ning nad tapsid tema. Roomas puhkesid kodusõjad Octavianuse ja Antoniuse vahel
Keldid- tänap Prantsusmaa, Belgia, osa Saksamaast, Sveits, Britannia kr. k. Keltoi (Herodotos), ld. k. Galli > Gallia. erinevad hõimud: arvernid (Auvergne'is), belgid (Seine'ist Reini jõeni), helveetslased (Sveits), seekvanid (Seine'i ja Loire'i vahel), treverid (Meuse'i / Moseli kallastel), häädulased (Rhône'i ja Saône'i vahel), akvitaanlased (Aquitaine). Ei moodustanud ühtset riikki, elasid erladi hõimudena. 5. saj. e. Kr. Po jõe org > Gallia cisalpina, Gallia transalpina gaeli (Sotimaal, ka tänap), iiri, mänksi, kõmri, bretooni k. (Armorique) Ibeerid- ei olnud indo-euroopa rahvas Pürenee (Ibeeria) poolsaar (baski keel või olla ibeeride keele järeltulija) 6. - 4. saj. "keltibeerid" (keldid segunesid ibeeridega) Pürenee mägistes piirkondades elab siiani üks rahvas, kes pole kellegagi suguluses. Need on baskid. Üks oletus on, et need on kunagiste ibeeride järeltulijad, aga see pole kindel. Germaanlased
vabastab. Hiljem kujunes Gilgamešist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis. GEOMEETRIA - Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega. Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid. GALLIA – Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale. Gallia Cisalpina Põhja-Itaalias: roomlaste seisukohalt "siinpool Alpe asetsev" Gallia Transalpina enam-vähem tänapäeva Prantsusmaa territooriumil: roomlaste seisukohalt "sealpool Alpe asetsev" Gallia Cisalpina alistasid roomlased 2. sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosa, tänapäeva Provence'i alal, asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 58–51 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia 3 osaks: 1. Akvitaania (Aquintia) lõunas 2. Gallia Lugdunensis keskel 3
annaabi.ee 
