Vaigukanalid puuduvad nulul, kuusel ja kadakal. LEHTPUIT Lehtpuidu rakud erinevad olemuslikult väga suuresti okaspuidu rakkudest. Neid saab jagada kolme alaliiki ülesannete järgi. · Juhtkude: soon (trahheed), soon trahheiidid, vasitsentrilne trahheiidid. Kaks viimast neist vaheastmed arengus trahheiidist sooneni. · Tugevdus kude: libroformkiud, kiudtrahheiidid. · Salvestamiskude: puukiire parenhüümrakk, pikiparenhüümrakk, epiteelrakk. Omapärane lehtpuidule on erinevalt okaspuudest mitte esinevad sooned. Nad on tihti palja silmaga märgatavad
· Paljunevad seemnetega, seemnealgmed paiknevad paljalt käbisoomuste vahel; · Siseehituse iseloomulikuks jooneks on trahheiidide* ja vaigukäikude olemasolu; Trahheed puuduvad (Vt Taimekoed); · Enamasti on igihaljad taimed, kelle lehtedeks on okkad (vee kokkuhoid!); · Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas)* taandarenenud; Trahheiidid on puitunud seintega pikkadest surnud rakkudest kanalid. Nad on ca 1 mm pikkused, ühest trahheiidist teise pääsevad ained pooride kaudu. Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Paljasseemnetaimede süstemaatika
vaigukanaleid moodustada. Joonis . Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid Okaspuudest omavad vaigukanaleid lehis, mänd ja ebatsuuga, kuusel, nulul ja kadakal need aga puuduvad. 5.2. Lehtpuit Lehtpuidu rakud erinevad olemuslikult väga suuresti okaspuidu rakkudest. Neid saab jagada kolme alaliiki ülesannete järgi. · Juhtkude: soon (trahheed), soon rahheiidid, vasitsentrilne trahheiidid. Kaks viimast neist vaheastmed arengus trahheiidist sooneni; · Tugevdus kude: libroformkiud, kiudtrahheiidid; · Salvestamiskude: puukiire parenhüümrakk, pikiparenhüümrakk, epiteelrakk. Lehtpuidule on erinevalt okaspuudest omane mitte esinevad sooned (trahheed). Nad on tihti palja silmaga märgatavad väikese auguna ristlõikel ja soonekesena tangensiaallõikes. Soonte järjestuse järgi eristatakse ümarpoorilist puitu (näiteks tamm, harilik kastan, saar, ebatsuuga, jalakas),
vahele tekib sein sabki kaks rakku. · puidust kui niisugusest on üldjuhul kolme eriliiki rakke: 1. Tugirakkud-annavad puidule tugevuse 2. Juhtrakud-juhivad puidus mahlu 3. Salvestusrakud-juhivad ja salvestavad toitaineid Okaspuidu ehitus: · Okaspuit koosneb põhiselt kahte liiki rakkudest:trahheiididest ja salvestusrakkudest.põhimassiks milleks on 90-95% modustavad 2-10 mm pikkused ja 0,02-0,05 läbimõduga trahheiidist. · aastarõnga kevadpuidu osas: trahheiidid suure õõne ja õhukeste seintega,nende ül.on mahlade juhtimine. · sügipuidu osas:kitsad paksu seinalised trahheiidid annavad puidule tugevuse. · okaspuidu säsikiired on kitsad ja paljale silmale nähtamatud,nad koosnevad lühikestest salvesturakkudest,mis on suunatud pikki säsikiiri. · seega erinevad teistest rakkudest on tüvega risti,nende ül. :toitainete juhtimine tüve
ümardunud, sageli ebaühtlase kujuga paksenenud seintega rakud JUHTKUDE Trahheiidid on puitunud Puidus (okaspuud) seintega pikkadest surnud Moodustab koos tugikoega rakkudest; trahheiidid on ca 1 juhtkimpe (tugi- ja juhtkoest mm pikkused, ühest trahheiidist koosnev taime osa); juhtkude teise pääsevad ained pooride koosneb torukujulistest kaudu. rakkudest, need võimaldavad Trahheed e sooned on surnud, Puidus vedelike kiiremat liikumist omavahel liitunud (katteseemnetaimed) taimes; juhtkimbu seda osa, paksuseinalistest rakkudest; mille kaudu kulgeb tõusev trahheede kestad paksenevad
annaabi.ee 
