· (Aischylos), u 524456 eKr · (Sophokles), u 496406 eKr · (Euripides), u 484406 eKr · Proloog, parodos, episood, stasimon, kommos, eksodos, deus ex machina; koor, näitlejad, teadustaja. Komöödia · (Aristophanes), u 446385 eKr · (Menandros), u 343291 eKr Sophokles. Kuningas Oidipus. Tlk. Ain Kaalep, Ülo Torpats. Komment. A. Kaalep, Anne Lill. (1998, 2003, 2006) Anne Lill. Inimene ja maailm kreeka tragöödias (2008) Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris (2004) (u 496406 eKr) Aias Trahhislannad Elektra Philoktetes (409) Antigone (442) Kuningas Oidipus Oidipus Kolonoses (401) (Jälitavad saatürid) Kokku 123 teost Teada 110 pealkirja Kuningas Oidipus Teeba kuninga Laiose ja Iokaste poeg viidi mägedesse surema. Oraakel ennustas, et temast saab isa tapja. Imik pääseb ja kasvab üles teise kuninga peres
Aisopose enda elust jutustab valmidega läbipõimitud ,,Aisopose elu", mis oli kreeklaste seas väga armastatud juturaamat. Lukianos Lukianose loomingusse kuulub palju sofistlikke lühipalu ja retoorikaharjutusi. Vanemas eas hakkas ta kirjutama sokraatilises zanris satiirilisi dialooge. Lukianost iseloomustab sarkasm, eriti usuküsimustes ( sealhulgas ka tärkava kristluse vastu). Katkendis Lukianose dialoogist ,,Charon" ehk maailmavaatlejad võib näha tema kui küünilise filosoofi vaateid. Tragöödialeksikon Järelmõjud ja traditsioon lk 321-330 Kreeka tragöödia kestvus läbi aastasadade ja tuhandete tugineb üldinimlikul teemakäsitlusel, seosel inimeksistentsi põhiküsimuste ja vastuoludega. Tragöödia mõjust hakati rääkima juba selle kaasajal, mõju kestis läbi antiikaja nii Kreekas kui Roomas, jätkudes Euroopas, eriti renessansiajast alates kuni tänapäevani välja. kreeka tragöödias avaldub tihe seos oma kaasaegse mõttelaadiga
olümpia-, püütia jt mängude võitjate auks: Kuldne forminks, hüüs* Apollonil igitõeline ning Muusadel tõmmujuukselistel, sind ju kuulab kulgeja koor, ilupeo algus;... *hüüs varandus Klassikaline ajajärk dionüüsiad, teatrikunst Kreekas oli väga oluline veini- ja viljakusejumal Dionysos. Tema auks korraldati mitu korda aastas pidulikke rituaale dionüüsiaid. (Allikas: Tragöödialeksikon, 2004) Suured dionüüsiad (teke 6. saj.) olid pidustused Ateenas, mida peeti kevadel märtsi lõpus, aprilli algul. Suurte dionüüsiate korraldamisel võeti aluseks varasemad pidustused, eriti lenaiad: külapidu, kus toimus pidulik rongkäik, naised tantsisid ekstaatilisi tantse, rongkäigus kanti Dionysose kuju, türsoseid, tõrvikuid, oldi maskides, joodi veini, lauldi falloselaule. Dionysosele pühendatud hümn on ditüramb seda esitas tantsiv koor auloste saatel.
esteetilise rikkusega. Teatris tundub kestvat nähtus, et tuntud teemade uudne käsitlus inspireerib publikut ja kriitikuid. Kreeka tragöödiad on muutunud ka aktuaalseks tänapäeva sündmuste taustal (Pärslased Lahesõda, Euripidese Bakhandid vabaduseanarhia, kultuuriprotest, narkootikumid, seks, vägivlad) Vaata retseptsioon lk 241 13. Milline oli teatrietenduste rituaalne taust Kreekas (vt. Tragöödialeksikon, lk. 313-316)? Mask, muusika, koor. Tragöödia tõlkes soku (tragos) laul (ode) rituaalne soku ohverdamine Dionysosele. Müüdid tekkisid rituaali sõnalise saatjana. Dionysosle olemuseks ümberkehastumine, ühendas tõe ja väljamõeldise jumala kultus (teatri sünd nö) 1960ndatel kriitika. 14. Millised silmapaistvamad arhitektuurimälestised Euroopas on loodud antiikaja eeskujudel?
annaabi.ee 
