Ta peaks kala püüdma 20 meetri sügavusel mitte 25 m sügavusel. Ta peaks kasutama 100st konksust koosnevat õngejat, 300st konksust koosneva õngeja asemel. Ta peaks kala püüdmisel alati kaasas kandma kalapüügiõigust tõendavat dokumenti. Tõsiselujuhtumid Valgerannas jäid loata kalastavad noormehed inspektorile vahele Eile äratas inspektoris kahtlust Valgerannas õhtupimeduses toimetavad kaks noormeest. Viljar T. (18) ja Sven S. (18) olid Pärnu lahel Valgeranna traaversis kahe nakkevõrguga kala püüdmas. Kontrollimisel selgus, et neil kalapüügiks luba ei ole. Inspektor määras mõlemale karistuseks 1200kroonise trahvi. Keelatud elektripüük tõi kaasa karistuse Lääne-Virumaal detsembris politseinikega tehtud ühisreidil peeti Varangu külas Selja jõe ääres kinni auto, millest leiti ebaseaduslik elektriline kalapüügivahend, kahv ja kolm meriforelli. Elektrilist kalapüügivahendit kasutanud Aleksandr T. (42) sai
Lõhise kasutamine ei ole lubatav. Konks saab mistahes kraana lisaseadmena. Nedel pole (tõstemehhanismil), sõidutsükkel koormus normaalses seisukorras sõuditee traaversis ümber oma telje vabalt pöörduda. vaja spetsiaalvintse ja võivad olla üles (sõidumehhanismil) ja pöördetsükkel hälbeist. Arvutatakse väsimustugevust, Tross on konksuhoidjaga seotud ploki kaudu. riputud mistahes mehhanismi konksule. (pöördemehhanismil)
• Laev peab arvestama valitsevaid olusid ja piiratud nähtavuse tingimusi. • Laev, mis avastab teise laeva üksnes radariga, peab kindlaks tegema, kas laevad on ohtlikult lähenemas ja/või kas kokkupõrkeoht on olemas. Kui see on nii, peab ta aegsasti tegutsema ohu vältimiseks; kui sellega kaasneb kursimuutus, tuleb võimalusel vältida: - kursi muutmist vasakule, kui teine laev on eespool traaversit, välja arvatud juhul, kui ollakse möödasõidul; - kursi muutmist traaversis või sellest tagapool asuva laeva poole. • Välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et kokkupõrkeohtu ei ole, peab laev, mis kuuleb teise laeva udusignaali ilmselt eespool traaversit või mis ei suuda vältida ohtlikku lähenemist eespool traaversit asuvale laevale, vähendama kiiruse kõige väiksemaks, mis võimaldab laeval kursil püsida. Kui vaja, peab laev täielikult peatuma ja igal juhul edasi sõitma äärmiselt ettevaatlikult, kuni kokkupõrkeoht on möödas.
orientiiri peilingud, õiendatakse kompassiõiendiga ja kantakse kaardile. Peilingute lõikepunkt annab laeva asukoha. Reeglina aga ei lõiku kõik kolm peilingut ühes punktis vaid moodustavad kolmnurga, sel juhul on observeeritud asukoht kolmnurga keskel. Et neid vigu vältida, peilitakse kõigepealt orientiire, mis asuvad laeva diametraaltasandi lähedal ja siis alles orientiir laeva traaversis, sest see peiling muutub kõige kiiremini. Suure kiirusega laevadel tuleb peilida laeva diametraaltasandi lähedal asuvaid orientiire kaks korda ja arvutatakse nende keskmine. Oletame, et nähtaval on kolm orientiiri R, S, T millest R ja T asuvad laeva diametraaltasandi lähedal. Orientiire peilitakse järjekorras R(P1), T(P2), S(P3), T(P4), R(P5) ning arvutatakse R ja T keskmised peilingu: P1 P5 P P4
nähtavuse tingimusi. d) Laev, mis avastab teise laeva üksnes radariga, peab kindlaks tegema, kas laevad on ohtlikult lähenemas ja/või kas kokkupõrkeoht on olemas. Kui see on nii, peab ta aegsasti tegutsema ohu vältimiseks; kui sellega kaasneb kursimuutus, tuleb võimalusel vältida: i) kursi muutmist vasakule, kui teine laev on eespool traaversit, välja arvatud juhul, kui ollakse möödasõidul; ii) kursi muutmist traaversis või sellest tagapool asuva laeva poole. 11 e) Välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et kokkupõrkeohtu ei ole, peab laev, mis kuuleb teise laeva udusignaali ilmselt eespool traaversit või mis ei suuda vältida ohtlikku lähenemist eespool traaversit asuvale laevale, vähendama kiiruse kõige väiksemaks, mis võimaldab laeval kursil püsida
annaabi.ee 
