Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees see eelis, et tema pinget ja voolutugevust saab peaaegu energiakadudeta muuta väga suurtes piirides(transformeerida). See on vajalik elektrienergia ülekandmisel suurtele kaugustele. Elektrienergiat toodetakse generaatoritega, mis muudavad mingit teist liiki energiat elektrienergiaks. Vahelduvvoolu generaatori lihtsaimat mudelit vaatlesime eespool, kus püsimagneti pooluste vahel oli traatraam. Kui raami asemel kasutada järjestikku ühendatud juhtmekeerdusid, siis nende indutseeritud elektromotoorjõud liituvad. Püsimagneti asemel võib kasutada elektromagnetit. Tugeva magnetvoo saamiseks kasutatakse generaatorites erilisest elektrotehnilisest terasest südamikke. Magnetvälja tekitavad mähised on paigutatud ühe südamiku uuretesse. Mähised, milles indutseeritakse elektromotoorjõud on teise südamiku uuretes
4.Selgitada vahelduvvoolu saamise põhimõtet. suhtena. η= Vahelduvvoolu kujutab endast elektromagnetilisi I 1U 1 sundvõnkumisi. Vahelduvvoolu tugevus ja pinge muutuvad ajas harmooniliselt. Seda toodetakse 11.Elektrienergia ülekandmise põhimõtted. inkutsioonigeneraatoriga. Selle põhiosaks on Elektrijaamade generaatorid toodavad pinget 11- traatraam, mis pöörleb homogeenses magnetväljas. 15kV. Selleks, et vähendada ülekande liinides Muutuv magnetväli tekitab induktsiooni soojuskadusid, tõstetakse elektrijaamde juures elektromotoorjõu, mille suurus sõltub magnetvoo pinget. Pinge tõstmiseks kasutatakse trafosid. muutumise kiirusest. Φ=B*S*cosα B-magnetiline Tarbijate läheduses toimub pinge alandamine trafode induktsioon, S-vastava raami pindala. 1. Muuta abil
küllaltki värvikas, kuna kuub võis omada kõikvõimalikke erinevaid värvitoone. Püksid olid aga alati ühte tooni-valged. Torukübar sai moodsaimaks peakatteks. Tumedad toonid kujunesid üpriski tavaliseks. Tänavariietuseks oli palitu ja silinderkübar. Lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell kuulusid ehetena mehe tualeti juurde. 19.sajandi kotid olid kroogitud ja rikkalike kaunistustega. 19.sajandil tuli moodi krinoliin ehk kellukesekujuline kohev seelik, mida toestas traatraam. Aja jooksul muutusid krinoliinkleidid aina suuremaks ja uhkemaks, suurenes ka raam, mille peale kõik kleidikihid laotati. Krinoliin võis olla kuni 180cm suuruse läbimõõduga. Tänapäeval peetakse krinoliini kõige surmavamaks moeleiutiseks. Kuna krinoliin oli kerge, oli tuulise ilmaga väga raske liikuda. Kandjal võis seelik tuulehooga üle pea lennata ja halval juhul tõstis tuul daami õhku ning vedas vette. Krinoliiniga ei saanud ka istuda, istudes
kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5. Mõõtesüsteem on seadeldis, mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest. Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist. Digitaalriistade korral on lugemiseadmeks ekraan, kuhu ilmuvad numbrid. Arvu, mida mõõteriist näitab nimetatakse lugemiks, sellele vastavat füüsikalise suuruse väärtust aga mõõteriista näiduks. Kui näiteks voltmeetri osuti seisab täpselt kriipsu kohal, mille juures on arv 2,5, siis lugem on 2,5 ja näit 2,5V. Skaala kahe naaberkriipsu vahet nimetatakse jaotiseks. Jaotis ei ole füüsikaline suurus
asünkroonmootori.Tänapäeval eelistatakse tööstuses asünkroonmootoreid nende tugeva konstruktsiooni ja harjade puudumise tõttu. Tänu tänapäevasele elektroonikale on võimalik mootori kiirust hästi kontrollida.Asünkroonmootoril on kaks liiki: lühisrootoriga asünkroonmootor ja faasirootoriga asünkroonmootor. 1.2.Asünkroonmootori rootor Rootor on masina pöörlev osa. Põhimõttelt võib rootoriks olla telje ümber vabalt pöörlev traatraam või suvaline elektrit juhtiv keha. Päripäeva pöörlev magnetväli lõikab raami külgi ja indutseerib neis elektrivoolu, mille suuna määrab parema käe reegel: kui magnetjõujooned suubuvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis sõrmed näitavad indutseeritud elektrivoolu suunda. Kuna aga vaadeldaval juhul on juhe paigal ja magnetväli liigub, peab pöial näitama välja liikumise vastassuunda. Raami kummalegi
kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5. Mõõtesüsteem on seadeldis, mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest. Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist. Digitaalriistade korral on lugemiseadmeks ekraan, kuhu ilmuvad numbrid. Arvu, mida mõõteriist näitab nimetatakse lugemiks, sellele vastavat füüsikalise suuruse väärtust aga mõõteriista näiduks. Kui näiteks voltmeetri osuti seisab täpselt kriipsu kohal, mille juures on arv 2,5, siis lugem on 2,5 ja näit 2,5V. Skaala kahe naaberkriipsu vahet nimetatakse jaotiseks. Jaotis ei ole füüsikaline suurus
läbiva voolu tugevus, tekib vool ka parempoolses mähises. Sama tulemuse annab mähiste liigutamine üksteise suhtes. Mõlema katse korral tekitatakse parempoolse mähise ümbruses nullist erinev magnetväli ja seetõttu tekib magnetvoog läbi parempoolse mähise keerdude. Kui muutub seda mähist läbiv magnetvoog, siis põhjustab see mähises voolu. Elektromagnetiline induktsioon- nimetatakse nähtust, kus magnetvoo muutumine läbi suletud juhtiva kontuuri (nt. traatraam) põhjustab voolu teket selles kontuuris. Tekkivat voolu nimetatakse induktsioonivooluks. Induktsiooni elektromotoorjõud- Kuna voolu tekkeks suletud kontuuris on vajalik elektromotoorjõu olemasolu, siis elektromagnetilise induktsiooni nähtusest järeldub, et suletud juhtivat kontuuri läbiva magnetvoo muutumine põhjustab selles kontuuris elektromotoorjõu tekke. Suletud juhvtivas kontuuris tekkiv induktsioonielektromotoorjõud
15.2 Indukstiooni elektromotoorjõud Et voolu tekkeks suletud kontuuris on vajalik elektromotoorjõu olemasolu, siis elektromagnetilise induktsiooni nähtustest järeldub, et suletud juhtivat kontuuri läbiva magnetvoo muutumine põhjustab selles kontuuris elektromotoorjõu tekke. Et tuletada selle elektromotoorjõu arvutamiseks vajalikku valemit, käsitleme kõigepealt erijuhtu, kus homogeenses magnetväljas asub -kujuline traatraam, millele on asetatud sirgjuhe pikkusega S v l B . l. Raami ja sirgjuhtme poolt ümbritsetud pindala on S. Olgu magnetväli suunatud raami tasandiga risti ja liikugu sirgjuhe paremale konstantse kiirusega v .
annaabi.ee 
