SUITSUPÄÄSUKE Suitsupääsuke on väike, sinakalt helkiva musta seljaga lind. Tal on roostepunane kurgualune, valge või kreemikas kõht ja väga pikk lõhkine, vimplitaoline saba. Lennates tundub ta tihti üleni must, olles äratuntav pika saba ja ülivilka lennu järgi. Noorlindudel on lühemad sabad. Suitsupääsukesed vestlevad omavahel sädistades, kui nad majakatusel või traatidel istuvad. Nad on levinud kogu Euroopas ning neid võib kohata ka Skandinaavias, Türgis ja Vahemere-ääres Aafrikas. Euroopas on nad ainult kevadel ja suvel. Sügisel alustavad nad rännakut lõunasse Aafrikasse, kus nad veedavad kogu talve. Nad lendavad kevadel taas põhja poole, et pesitseda ja pojad üles kasvatada . Eestis võib neid kohata aprillist oktoobrini. Suitsupääsuke sööb lendavaid putukaid. Ta on vilgas ning veedab enamuse ajast õhus putukajahil.
polüamiidresool vaikude baasil. Emailkatete suurt tugevust iseloomustavad nende hea elastsus, venitatavus ja kulumiskindlus. See võimaldab neid kasutada mitmesugustes mähistes. Emailisolatsiooniga mähisetraatide tähtsamad omadused on elastsus, soojuskindlus ja traatide emailkatete elektriline tugevus. Teistest omadustest tuleb märkida emailide termoplastsust ja kulumiskindlust. Traatidel määratakse emailkatte elastsus traadi sujuva pingutamisega kindlaksmääratud pikkuseni kuni 10%. Jämedamatel traatidel määratakse kätte elastsust traadi keeramisega ümber terasvarda, mille läbimõõt on paljastraadi (ilma emailita) 3-^5 läbimõõdu kordne. Katsel ei tohi emailkate praguneda. Kiudisolatsiooniga mähistraatide isoleerivad omadused on suhteliselt halvad, kuna kõik kiudisolatsiooniliigid on hügroskoopsed, see tähendab, et imavad õhust niiskust
mis on peaaegu räbuvaba ja mille kasuteguron kuni 95%. Võimalik on saavutada mitme kihiga/l'bimiga põkkõmblus, ilma et räbu oleks vaja läbimite vahelt eemaldada. Lühikaar on asendikeevitusel hädavajalik, välja arvataud kõige väiksemate traadiläbimõõtude korral (1,0 mm või väiksem). Antud traadid on eriti sobivad põranda ja allnurkasendis, kuid sobivad ka vertikaalsete ülalt alla ja altüles asendite korral. Nendel traatidel on ka kõrge pealesulatustegur, suur keevitamiskiirus ning head keevitusomadused. See traaditüüp annab normaalse keevitusmetalli väga madala vesinikusisalduse korral.
Tekib kruupide kasvamisel. Rahe tera on kihiline (vaheldumisi jäine ja lumine kiht). Terad erineva suuruse ja kujuga. Rahesadu lühiajaline (paar minutit kuni pool tundi) ja hõlmab väikest maaala; MAAPINDA TEKKIVAD SADEMED Kaste kondenseerunud vee tilgakesed rohul, esemetel ja maapinnal, kui õhutemperatuur ei lange alla 0°C Hall tekib, kui õhutemperatuur langeb alla nulli. Enamasti selgetel tuulevaiksetel öödel Jäide läbipaistev või poolläbipaistev kiht traatidel, puuokstel, rohukõrtel jm. Moodustub allajahtunud vihmast, uduvihmast, udust. Õhutemp. Tavaliselt +1°C kuni -3°C Kiilasjää jääkiht maapinnal, moodustub nagu jäide Härmatis õhutemp. -3°C ja alla selle. Ladestus puuokstele, traatidele jm SADEMETE MÕÕTMINE - Sademete hulk: veekihi paksus (mm), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale (vesi ei valgu ära, ei nõrgu pinnasesse ega aura) - Saju intensiivsus: sademete hulk ajaühikus (mm/min) VÄLK
Väliselt on härm lume sarnane valge kobe ning habras sade, mille moodustavad nõelakujulistest jääkristallidest koosnevad narmad. Võib tekkida igal ajal ööpäeva jooksul, mõnikord paksu ja rakse kihina puuokstele. Metsas kujutab härm teataval määral lisaseadmeid. Sisaldab sademeist kõigerohkem lämmastikku, aidates sellega mulda rikastada. Jäide. On tahke sade kas läbipaistva või läbipaistmatu jääkihi kujul. Tekib nii rõhtsatel kui ka vertikaalsetel pindadel- okstel traatidel jne. harilikult tuulepoolsetele külgedele. Tekkimise põhjused 1) kui allajahtunud vihma või uduvihma piisad satuvad külmale pinnale ning külmuvad seal 2)kui pärast tugevaid külmi sajab vihma. Jäide tekib sagedamini talve alguses ning lõpul. Õhutemperatuuril 0kuni -3 või -5 kraadi.võib esineda paksu kihina. Udu: on pilv, mis puutub vastu maapinda. Udust võime rääkida, kui nähtavus on vähenenud ühe kilomeetrini (veepiiskade tõttu)
Rünkpilved cumulus 0,8 1) "cirrus" ehk kiudpilved kõrgemal kui läbipaistmatu tiheda jääkihi kujul. Ta km, uduvine korral 110 km. Udu koosneb 1,5 km,Rünksajupilved (ehk äikesepilved) 6000 meetrit tekib nii rõhtsatel kui ka vertikaalsetel tavaliselt 0,0050,05 mm läbimõõduga cumulonimbus 0,41,0 km, Cirrus pindadel okstel, traatidel jne, harilikult piisakestest. Negatiivsete temperatuuride Ülemised ,keskmised ja alumised pilved. Cirrocumulus tuulepoolsele küljele. Tekkimise korral moodustavad udu enamasti Ülemised pilved (alus 610 km Cirrostratus põhjused: a)kui allajahtunud vihma või allajahtunud piisakesed. Ainult väga kõrgusel)Kiudpilved cirrus 710 2)Keskpilved (20006000 meetrit), mida
annaabi.ee 
