Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 TRAALNOODE JA PÜÜGIVARUSTUSE TELLIMINE VASTAVALT PÜÜGIRAJOONILE JA PÜÜGIOBJEKTILE.........................................................................................................................3-4 TRAALNOOTADE KORDASEADMINE PÜÜGIKS....................................................................5-6 KALAOTSIMINE................................................................................................................................7 TRAALNOODA SISSELASKMINE..................................................................................................8 TRAALIMINE................................................................................................................................
merekalade varude olukorra ja kalasaakide vahel ka intensiivse püügi korral nii otsene nagu seda võiks oletada. Kalade hulk Läänemeres, samuti nagu teisteski veekogudes on piiratud ja püük osutub majanduslikult tasuvaks ainult siis kui kalad moodustavad tihedamaid koondisi. Seetõttu teostatakse püüki üksnes neil aladel, kuhu kalad koonduvad talvitumiseks, kudemiseks või toitumiseks: põhjalähedastes veekihtides talvituvaid räimi ja kilusid püütakse traalnootade ja jääaluste nootadega; mitmeid kalaliike püütakse kudemise ajal, näiteks süvikupiirkondades kudevat turska traalnootadega, rannikuvetes kudevat kevadkuduräime seisveenootade ja mõrdadega, sügiskuduräime võrkudega. Niisiis, enamikku Läänemeres elavaid kalu püütakse kindlatel aastaaegadel ja kindlates piirkondades. Seepärast olenevadki saagid suurel määral püügitingimustest vastaval hooajal.
Then, the "hauling vessel" pulls in together the bridles, the wings and the rest of the net. 94 95 Poorditraalimine 96 97 98 Poorditraalimine forward aft Ahter aft Vöör forward Parem parras starboard 99 Traallaeva tuled 100 Peamised traalimise ja traalnootade parameetrid, mida on soovitav arvestada perspektiivse traallaeva valikul oleksid: 1)Räime ja kilu traalpüük Pelaagilise traalnooda vertikaal ja horisontaalava mõõted ja traalikere kogupikkus piki topenanti (koos tiivaga, kuid ilma traalipärata), kuni: - avamerel (ICES'i alarajoonid 29. ja 28.2.) - 17 25 (sügavustel >35 m) m; 50 65 m ja 50 60 m - Soome lahe kesk ja idaosas - 10 15 m; 25 40 m ja 35 45 m
Sel juhul määratakse püünise selektiivsuskõver(ad), mis baseeruvad vastavatel selektiivsusvõrranditel. Millest sõltub selektiivsus, millistest keskkonnatingimustest sõltub? Kalapüügi selektiivsus kalapüük on diskrimineerimine , kõikidel pole ühesugust võimalust sattuda püünisesse. Kalad on meres või veekogus jaotunud mitte ühesuguselt (sõltub liigist, astaajast jne) . 16. Traalnootade selektiivsus , ja selle määramise meetodid, selektiivsuskõverad (L3 2-7, 7-9 ,10-17, 17-18) Mida kujutab endast traalnoot? Järelveetav püünis. Sõltub väga palju traalimiskiirus. Silmused venivad välja. Mida suurem on traalimiskiirus seda rohkem on lappes. Kala välub tagumisest osast. Selektiivsust saab määrata kattekoti metodiga. Kus siis traalnooda pärale pannakse peale katte kott peene silmaga.. kaks korda suurem. Et ta ei läheks traalipära vastu.
annaabi.ee 
